Maailma kurjus on tohutult suur ja selle rikkuv mõju on olnud kontrollimatu kõigis ühiskonnaharudes. Sellegipoolest on tõe põhjus aina kasvava hiilgusega edasi liikunud, kuigi vähesed on selle vastu võtnud. See, kuidas juhtus, et väikesel ja vääritul seltskonnal usklikke sai au saada nii palju tarkust ja mõistmist, on lugu, mis ühendab armu ja imestuse tragöödia ja kirjeldamatu hädaga. See on lugu ettekuulutusest ja ilmutusest, üllatusest ja uskmatusest.

Selles osas loete selle loo kohta – kõik on jälgitav prohvetite inspireeritud tunnistuses – ja näete, kuidas Jeesuse Kristuse autoriteet kaasneb selle testamendiga. Nagu adventpioneerid, nii on ka testaatorid ennustusi läbi elanud ja nagu avalikult salvestatud leping, on ka nende prohvetikuulutuste täitumise lugu maailmale tunnistajaks sellest, mida Issand on oma rahva heaks teinud.

Selles jaotises näete, kuidas Jumal on täitnud oma Sõna ja seega oma kohustusi vastavalt igavesele lepingule, mille Ta sõlmis advendirahvaga maailma hüvanguks. See osa selgitab, kuidas see testament on seotud igavese lepinguga, ning kui pärijad neid lehti loevad, saavad nad tunnustust selle päritolu ja väärtuse kohta.

Igavene leping

Leping ehk testament on teema, mis on kristlaste seas tulvil tohutut arusaamatust, kuid kui me vaatame suurt pilti, siis on see selge fookus. Algusest peale^[1] Jumal sõlmis rahulepingu^[2] langenud rassiga, et oleks pääste, et Jumal puhastaks patu oma rahva seast ja elaks nende keskel igavesti.

Sama leping kinnitati ka Aabrahamiga, kui põlev lamp ja suitsuahi läksid ohvriloomade tükkide vahele pühaliku lubadusena anda Kaanan Aabrahami soole.^[3] Leping maise Kaanani kohta oli sümboolne leping taevase Kaanani kohta, kus usulapsed elasid koos Issandaga.

Vanasti sõlmiti lepinguid teistmoodi kui tänapäeval. Selle asemel, et kasutada lehekülgede haaval juriidilisi dokumente, et leping tsiviilametite püsiva tindiga püsivalt fikseerida, leppisid inimesed iidsetel aegadel lihtsalt kokku tingimustes ja erilises ohverdamiskombes, vandusid nad Jumala ees, et peavad oma tehingu lõppu kinni. See lepingu vorm ei olnud lihtsalt kummaline iidne rituaal, vaid see nägi täpselt ette, kuidas parandatakse lõhe Jumala ja Tema rahva jäägi vahel. aegade lõpus. See oli tegelikult selle testamendi tüüp!

Jumal uuendas Aabrahami lepingut Moosese ja kogu Iisraeliga ning lepingu olemus kirjutati kivilaudadele, mis esindab selle igavest olemust, ja anti rahvale. Iga pooltevaheline leping tugineb heas usus tegutsemise põhimõttele.

Seaduses viitab väljend “hea usk” nõudele tegutseda ausalt ja pidada kinni oma lubadustest, kasutamata teisi ebaausalt ära või seadmata teisi võimatuks.^[4]

Usu kaudu õppis Aabraham õigluses käima, kuid selle puudumise tõttu said Iisraeli lapsed ära lõigatud mõistmast Jumala tõotuse täitumist neile et tuua nad Kaananimaale. Jumala algne plaan nende jaoks ei täitunud! Selle asemel hukkusid nad kõrbes ja ainult need kaks nende seast, kes näitasid usku, nägid tõotuse elluviimist.

Kuid leping tuua Iisrael sõna otseses mõttes Kaananimaale oli vaid igavese lepingu eelvaade. Esimene oli õppetund, et mõista, mida Jumal teisega tegelikult teeb. Viimane – “uus” leping – sõlmitaks paremate lubaduste alusel^[5]— Jeesuse Kristuse omad, kelle südames sama seadus – esimese lepingu sõnad- kirjutati.

Aga see on leping, mille ma teen Iisraeli sooga; Pärast neid päevi ütleb The Isand, Ma panen oma seaduse nende sisemusse ja kirjutan selle nende südamesse; ja on nende Jumal ja nemad on minu rahvas. (Jeremija 31:33)

Teate, et Jeesusel oli Jumala seadus kirjutatud oma südamesse ja kogu oma elu jooksul ei rikkunud Ta kordagi ühtegi selle ettekirjutust. Kuid kas see salm räägib ainult Jeesusest? See räägib Iisraeli soost ja „nende südamest”, mitmuses, ja seega ei ole see nii ainult Jeesuse kohta! Kui usklikud panevad oma usu Jeesusesse, uskudes, et Tema, olles patuta, suri nende asemel, hakkab Ta neile jagama oma õigust ja oma usku, millega Tema seadus on sisse kirjutatud oma südamed. Selle imelise vahendiga antakse usklikule Kristuse meel kogu selle puhtuses ja pühaduses ning teda muudetakse seestpoolt väljapoole. See on õiglus usust ja selle tulemuseks on elu vastavus Jumala seadusele, nii nagu oli Jeesuse elu. Jeesus ei täitnud uut lepingut täielikult; see täidab Tema osa, kuid seda peab täitma ka Tema rahvas – lepingu teine ​​pool! See on Tema rahvas, kes „tegutseb heas usus”, ja see on see, mida see testament räägib.

See on Püha Vaimu töö ja nõuab inimelemendi koostööd, sest Ta ei sunni mingeid muutusi inimese tahte vastaselt, vaid pigem esitab tõe valgust ja toob südamesse veendumuse. Siis tuleb teha valik tahtest loobuda, et Ta saaks usklikus muutuda. Paljud, kes on selle testamendi tingimuste kohaselt abikõlblikud, võivad selle leida alles pärast katseaja lõppemist. Seega ainult läbi pidev allaandmine, kas nad võidavad võidu. Need, kes usuvad Jeesusesse, saavad seaduse, mis on kirjutatud nende südamesse, kuna olukorra äärmise surve all, kui nuhtlused langevad, annavad nad igale isekale kalduvusele, enne kui see avaldub patuna. See on nende kõrge kutsumus, ja see testament on nende edu jaoks vajalik!

Saatan on kunagi ähvardanud hävitada need, kes kohandavad oma elu Jumala seadustega. See on ustavaid märtreid esindava Smyrna kiriku tagakiusamine. Ja kui ta ei suuda neid surmas vaigistada, püüab ta nende ustavust nõrgestada kompromisside kaudu, mis eraldaks nad Jumalast ja tooks nad seaduse hukkamõistu alla.

Kas Jumal saab anda igavese lepingu rahvale, kes on Tema seadusele truudusetu? Absoluutselt mitte! Isegi mitte siis, kui nad on Tema valitud rahvas! Heauskselt tegutsemine Jumala seaduse järgi on eristav omadus, mis eraldab Jumala rahvast muust maailmast.

Just sel põhjusel ei ole see Seitsmenda Päeva Adventkoguduse testament, nagu see oleks pidanud olema! Nagu muistse Iisraeli preestrid ja prohvetid, kes tahtsid Jeremijat tappa, öeldes „See mees on väärt surma; sest ta on selle linna kohta prohvetlikult kuulutanud, nagu te oma kõrvaga olete kuulnud.^[6] nii on ka adventistid soovinud meid vaigistada, sest räägime nende linna, kiriku vastu. Nad papagoivad pimesi, et „kirik läheb lõpuni”, ignoreerides täielikult kogu usust taganemist ja pattu, mis takistaks Jumalal neile antud lubadusi täita! Kuid Jumalal on muutumatu standard:

…kui sa tahad ellu siseneda, pea käske. (Matteuse 19:17)

Siin on pühakute kannatlikkus: siin on need, kes peavad kinni Jumala käskudest ja Jeesuse usust. (Ilmutuse 14:12)

Enne kui Jeesus saab tagasi tulla, peab tal olema rahvas, kelle südamesse on kirjutatud Jumala seadus. Nende südames peab olema mitte ainult seaduse täht, vaid ka seaduse Vaim – armastus Jumala vastu ja armastus kaasinimeste vastu. Hiljem mõistame, mida see tegelikult tähendab ja millisel hetkel näitasid seda armastust testaatorid, kellele Jumala tõotused anti!

On kaks ettekuulutusliikumist, mis vastandavad erinevust täieliku armastuse demonstreerimise omamise ja puudumise vahel. Esiteks vaatleme Ilmutuse 10. peatüki ennustust ja seda, mis on saanud ajaloos selgeks prohvetlikuks täitumiseks. Kui inimene näeb seda praeguse tõe valguses, mõistab ta seda rohkem kui kunagi varem! See valmistab lugeja ette vastandliku ennustuse mõistmiseks ja selle käigus saab teada, kuidas asjade praegune olukord kujunes.

Ajale ärganud

Mõningaid asju – eriti ennustusi – saab kõige paremini mõista pärast mõne aja möödumist. Jeesus pani oma viimasel õhtusöögil koos jüngritega välja selle põhimõtte:

Ja nüüd ma olen teile öelnud, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, siis te usuksite. (Johannese 14:29)

Jumala teed on kõrgemad kui inimeste teed ja tavaliselt töötab Ta ootamatutel viisidel. Paljudel prohveteeringutel ja piiblitüüpidel on erinevatel ajalooperioodidel kaks või isegi mitu täitumist, millel on sarnased omadused. Nagu Jeesus ütles, Pühakirja ei saa murda,^[7] ja Tema sõna ei naase tühjana.^[8] Kui see ei täitu ühel viisil, täitub see teisel viisil ja prohvetikuulutuse sümboolika võib kujuneda mitmel viisil. Tagantjärele mõeldes näeme paljusid samu tuttavaid ettekuulutusi eredamas valguses ning lisakogemus annab sügavust ja harmooniat, mis pole võimalik siis, kui sündmused on äsja juhtunud. Aja valguses muutuvad tuttavad ettekuulutused kaunimaks, kui jutustatakse Tema töö ajalugu inimestega.

1830. ja 40. aastate suure advendiärkamise ajal liikus inimeste seas Püha Vaim ja paljude südamed erutasid huvi teise advendi ettekuulutuste vastu ning inimesed kohandasid oma elu tõe põhimõtetega. Selle kulminatsioonisõnumid kuulutati Piiblis ette, kui kolm inglit lendasid taevas koos igavese evangeeliumiga, mida kuulutataks maailmale, et igavene leping saaks kätte antud. Esimene ingel edastas liikumise põhisõnumi:

lausudes valju häälega: 'Kartke Jumalat ja andke talle au! sest tema kohtutund on saabunud: ja kummardage teda, kes lõi taeva ja maa ja mere ja vete allikad. (Ilmutuse 14:7)

Püha Vaim töötas lihtsa põllumehe William Milleri uurimise kaudu Ameerikas ja ka teistes Euroopas, et juhtida inimesi Jumalale au andma ja Loojat kummardama. Milleri ja kõigi usklike kogemust illustreeris Ilmutusraamatus hästi järgmine kirjeldus:

Ja ma läksin ingli juurde ja ütlesin talle: Anna mulle väike raamat. Ja ta ütles mulle: 'Võta see ja söö ära! ja see teeb su kõhu mõruks, aga su suus on see magus nagu mesi. Ja ma võtsin väikese raamatu ingli käest välja, ja sõi selle ära; ja see oli mu suus magus nagu mesi. Ja niipea kui ma seda sõin, läks mu kõht kibedaks. (Ilmutus 10: 9–10)

Ingel hoiab raamatut lahti ja Johannes peab selle ingli käest vastu võtma, enne kui seda saab "süüa" või mõista. Seega on ingel ei keegi muu kui Jeesus Kristus, kes andis Millerile väikese raamatu mõistmise oma esindaja, Püha Vaimu kaudu. Inimesed lugesid innukalt seda väikest Taanieli peatüki 8. peatüki prohvetikuulutuse raamatut ja „söösid ära“,^[9] ja kui nad mõtisklevalt “seda närisid”, oli see neile magus kui mesi.

Kuid William Miller ja tolleaegsed adventistid ei mõistnud ennustuse suuremat tähendust. Tuvastades lõpp-punktiks Jeesuse naasmise pilvedes, olid nende ootused kõrged, kuid samavõrra suur oli nende pettumus, kui Jeesus ei tulnud tagasi nii, nagu nad uskusid. Nii muutus magus elamus nende suus kibeduseks kõhus, kuna nende arusaam seisis silmitsi reaalsuse seedehapetega. Et Püha Vaim neid juhtis, annab aga tunnistust tõsiasi, et Ilmutuse 10. peatüki ennustus ennustas nende kogemust väikese raamatuga väga täpselt.

Nende ränk pettumus pani nende iseloomu hingepõhjani proovile, tõestades nende tõearmastuse sügavust. Paljud oksendasid raamatu kohe välja ja neil polnud sellega rohkem pistmist valu pärast, mida see nende egole tekitas, kuna ei tõestanud nende õigust, nagu nad lootsid. Teised otsisid erinevaid selgitusi või kuupäevi, õõnestades esimeste uuringute tõesust.

Täieliku harmoonia võivad leida ainult need, kes heitsid kõrvale kõigi selle uhkete ambitsioonidega, otsides siiralt Issandat ja Tema sõna juhatamiseks. mis ei eitanud Vaimu juhtimist millerite liikumises, siiski selgitas, mis juhtus. Nii on kunagi suhtunud need, kes armastavad siiralt tõde. Nad tundsid Teda ega saanud eitada Tema juhtimist. Nende usk põhines armastusel Jeesuse ja tõe vastu ning ei mingit isekast eesmärki ega lootust eneseülenduseks. Selline hea usk Jumala tõotustesse on see, mis paneb tänapäeval selle testamendi testaatorid ja see peaks olema ka pärijate heausk.

Millerite usklike kohta ei kehti ainult väike raamatukogemus; Ingli enda kirjeldus oli samuti sobiv Jeesuse kujutis, nagu nad oleksid Temaga seotud:

Ja ma nägin taevast alla tulevat teist võimsat inglit, riietatud pilvega, ja tema peas oli vikerkaar ja ta nägu oli nagu päike ja ta jalad nagu tulesambad (Ilmutuse 10:1).

See oli Jeesus, kes juhtis neid tulesambana, valgustades nende teed, kui nad hüüdsid, "Vaata, peigmees tuleb!"^[10] Tema oli see, kes pidi tulema koos taevapilvedega, särades nagu päike. See oli tõotus, mida nad lootsid, nagu vikerkaar Tema pea kohal.

Ehkki kesköine hüüd Jeesuse naasmisest teatamiseks ei kulmineerunud Tema tulekuga selles põlvkonnas, oli see kogemus ereda valgusena, mis paistis nende teel, kui nad mõistsid, et Jeesus tuli Isa juurde:

Ma nägin öistes nägemustes ja vaata, tuli Inimese Poja sarnane koos pilvedega taevast ja jõudsid Vanaealise juurde ja nad tõid ta tema ette. (Taaniel 7:13)

Ta juhtis neid nii enne pettumust kui ka pärast seda, nagu kaks tulesammast, mis olid Ingli juhtjalad. Samm-sammult juhtis Ta neid, laskmata oma valgusel kunagi hämarduda, nagu Ta tegi muistse Iisraeli jaoks nende kõrbes, mis päeval rändasid koos pilvega ja öösel tulega. Selles nägemuses on ka teisi sümboleid, mis on otseselt seotud advendiliikumisega! Johannes näeb inglit seismas maa ja mere peal:

Ja tal oli käes väike raamat avatud: ja ta pani oma parema jala mere peale ja vasaku jala maa peale, Ja hüüdis valju häälega, otsekui lõvi möirgas; ja kui ta oli kisendanud, kostis seitse äikest. (Ilmutuse 10:2-3)

Ellen G. White, kes osales kulminatsioonikogemuses, märkis ära geograafilise ulatuse, kus sõnumit õpetati:

Sarnaselt kuueteistkümnenda sajandi suure reformatsiooniga ilmnes advendiliikumine ristiusu eri riikides samal ajal. Nii Euroopas kui Ameerikas usu- ja palvemehi juhatati prohvetikuulutuste uurimise juurde ning inspireeritud ülestähendust leides nägid nad veenvaid tõendeid selle kohta, et kõige lõpp oli käes. Erinevates maades leidus üksikuid kristlaste kehasid, kes ainuüksi Pühakirja uurides jõudsid veendumusele, et Päästja tulek on lähedal. {GC 357.1}

Vaimustav ilmutus oli 2300 päeva ajaennustuse mõistmine, mis pidi lõppema 1844. aastal. Sõnumi võtsid omaks paljud ja seda õpetati laialdaselt Euroopas, mida piibel kujutab endast merena paljudele seal elavatele rahvastele ja keeltele.^[11] samuti hõredalt asustatud Ameerikas, mille suhe Euroopa rahvahulkadega on piibellikult kujutatud kontrastse „maa“ sümboliga. Mujal maailmas ei olnud sõnum nii laialt levinud (sellegipoolest viidi esimene ingli sõnum igasse maailma misjonipunkti)^[12]). Seega ennustas Tema seismine nii merel kui ka maa peal, kuidas raamatu mõistmine saab Euroopas ja Ameerikas kindla jalad alla.

Pärast Ingli kirjeldamist kuulis Johannes "seitset äikest", kui ta rääkis, ja ta kavatses nende sõnu kirjutada, kuid tal keelati seda mitte teha:

Ja kui seitse äikest olid oma häält lausunud, olin ma kirjutamas. Ja ma kuulsin häält taevast mulle ütlevat: Pane pitseriga kinni, mis seitse äikest ütlesid! ja ärge kirjutage neid. (Ilmutuse 10: 4)

Usin piibliõpilane püüab mõista nägemuse kõiki aspekte, mõistes, et Jumal räägib ja miski ei tohiks maapinnale kukkuda. Mida peaksime siis arvama seitsmest äikest, mida Johannesel kästi mitte kirjutada!? Kas on võimalik teada, mida räägiti? Miks ei lubanud Jumal Johannesel neid kirjutada? Vastus neile küsimustele kordab, et see nägemus kehtib millerite liikumise kohta – see, mis ei jõua lõpuni, kui kõik saladused on lahti seletatud.

Ingli lõvina möirgamine viitab aga millerite sõnumi sisule, nagu seda siis kuulutati: et Jeesus, Juuda suguharu lõvi, naaseb ja et Ta paljastab selle aja saladuse:^[13]

Kindlasti Issand Jumal ta ei tee midagi, vaid avaldab oma saladuse oma teenijatele prohvetitele. Lõvi möirgas, kes ei kardaks? Jumal Jumal on rääkinud, kes saab muud kui ennustada? (Aamos 3:7-8)

Millerilased olid jutlustanud ajal, mil nad Arvatakse oli teiseks advendiks, kuid kas see oli tõesti kesköine nutt, nagu nad seda kutsusid? Mõiste on võetud tähendamissõnast kümnest neitsist, kes „läksid peigmehele vastu” (Jeesus).^[14] Pettunud adventistide jaoks leidis see rakendust Jeesuse tuleku kohta taevasse vanaealiste juurde ja põlvkondade vahetumise tegelikkus näitab, et peab olema teine ​​taotlus, sest neitsid ei kohtunud Jeesusega 1844. aastal ega varsti pärast seda. Tuleb tunnistada, et on veel üks kesköine nutt, "Vaata, peigmees tuleb!" viimase sõnumina vahetult enne Issanda adventi.

Ingel rääkis ennustuse, mida millerite adventistide esindaja Johannes ei pidanud kirjutama, sest neil polnud võimalik sellest teada. John sai kirjutada ainult nende selle aja kogemustest. Ta kuulis lugu adventrahva tulevasest ajaloost, mida alles hakati kirjutama, kuid see oli nii tulevane sõnum mis pidi avama hiljem – pärast seda, kui veel tulevane advendikogemus oli saanud ajalooks. See oli ettekuulutus Neljanda Ingli sõnumist, mis sisaldab lugu sellest, kuidas selle testamendi sätted jõudsid testaatorite kätte põlvkondade jooksul millerlastest kuni tänapäevani.

Ajasõnum oli adventkogukonna jaoks täitnud oma eesmärgi ja Jumala Sõnas ei ennustatud selle päeva liikumise kohta hilisemaid aegu. Ingli pühalik vanne peegeldab seda:

Ja vandus selle juures, kes elab igavesti ja igavesti, kes lõi taeva, ja asjad, mis seal on, ja maa, ja asjad, mis seal on, ja meri, ja mis seal on, et aega enam ei oleks: (Ilmutuse 10:6)

Tema vanne, et "aega ei tohiks enam olla", ei viidanud mitte maailma aegade lõpule, vaid aegade lõpu prohvetiennustusele, nagu leidub väikeses raamatus. See tähendab, et Jeesus kuulutas selle vandega millerite liikumisele, et pärast 1844. aastat ei ole enam prohvetlikku arvestust seoses väikese raamatuga, mis sisaldas Taanieli 8:14. Millerite liikumine jutlustas 1844. aastal Püha Vaimu õnnistusega, kes andis avatud raamatu tarbimiseks. Neil polnud aga volitusi selle ennustuse tulevasi kuupäevi määrata, sest see õõnestaks 1844. aasta kuupäeva tõde, nagu oleks see viga ja vajaks korrigeerimist. Vanne kaitseb selle aja sõnumi autentsust!

Üldiselt tähendab vande, vande olemasolu, et siin on tegemist suure tähtsusega juriidilise dokumendiga. See annab märku tehingust seoses igavese lepinguga, mis toimus Millerite liikumise kiiluvees. Tõepoolest, see oli Jumala lepingu uuendamine teise konfessionaalse rahvaga: seitsmenda päeva adventistidega. Võttes vastu 1846. aasta neljanda käsu seitsmenda päeva hingamispäeva tõe, hoidsid nad oma käes taevase Kaanani omandiõigust. Kuigi nad ei läinud 1844. aastal koos Jeesusega taevasse, said nad lepingu käes. See on piibellik prohvetlik tõestus, et Seitsmenda Päeva Adventkogudus oli Jumala oma valitud inimesed.

Vande autoriteet antakse tema kui taeva, maa ja mere Looja omaduste märkimisega. See pole mitte ainult Jumala pitser neljandas käsus, vaid see on selge paralleel esimese ingliga, kes lendas taevas Millerite liikumise viimastel aastatel; vanne oli järg sõnumile:

lausudes valju häälega: 'Kartke Jumalat ja andke talle au! sest tema kohtutund on tulnud ja kummardage teda! kes lõi taeva ja maa ja mere, ja vete purskkaevud. (Ilmutuse 14:7)

Teisisõnu hoiatas esimene ingel: "Pöörake tähelepanu Jumalale, sest Ta on tegemas kohtuotsust oma võimu pitseriga!" See tehing oli Tema Seaduse – igavese lepingu – edasiandmine Tema uuele konfessioonile.

Nende tõendite põhjal peaks olema väga selge, et nägemus Inglist koos väikese raamatuga oli konkreetne ettekuulutus varase adventliikumise kohta. Seetõttu oleks kohatu väita, et Ingli vanne kehtis kõigi aegade kohta, mil Johannesel, ainsal vande tunnistajal, ei lubatud pärast seda perioodi isegi kirjutada seda, mis puudutas tulevikku! ei, see ei olnud universaalne deklaratsioon kogu järelejäänud aja kohta.

Siiski, kuni peaks olema tulevikku luba et jälle aega ennustada, oli tõepoolest tõsi, et „peaks olema [prohvetlik] pole enam aega." Teisisõnu, ainult seesama autoriteet, kes vandus, et "aega ei tohiks enam olla", võis ajaennustust uuesti kinnitada. Adventkiriku jaoks tähendab ajaprohveteering nende testamendi – vande – rikkumist, mille Jumal oli neile andnud, sest ajasõnumi vastuvõtmiseks peab kirik tunnistama, et nende aeg on möödas ja et Jeesus ei tulnud nende järele ja et nad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi. Kuid koguduse juht Ted Wilson ei söö nii alandlikku pirukat hingamispäeva rikkudes!

Jeesuse jälgedes

Ajasõnum on oma olemuselt tingimata varustatud ainulaadse testimisfunktsiooniga, mida teistel sõnumitel ei ole. Iga lugeja, kes tunneb suurt pettumust, mõistab, et aja möödumine oli vahend Jumala rahva südamete proovile panemiseks. See pani proovile nende armastuse Jumala ja Tema tõe vastu, eraldades need, kes armastasid Tema ilmumist nendest, kes liitusid liikumisega hirmu või muude isekate eesmärkide pärast.

Kuid kas teadsite, et on veel üks test, mida sõnum haldas? See oli ka armastuse proovikivi, aga armastus kaasinimese vastu! Armastuse puhul Jumala poole, vaid vähesed, kes läbisid testi, kuid armastuse puhul inimese poole— see on vennaarmastus — paraku polnud ühtegi, kes oleks edasi pääsenud! Ei, mitte ühtki!

Milline oleks see vennalik Philadelphia armastus välja näinud? Ajasõnumiga silmitsi seistes on vastus vaid üks. Kui olete meie artiklitega tuttav, siis teate juba, mis see on. Aga kui ei, siis mõelge sellele, kuidas see välja näeb Jumal vajab, et Tema rahvas saavutaks Jeesuse Kristuse iseloomu kõrge taseme, enne kui Ta saab tulla. Jeesuse armastus tungis väga sügavale ja Ta käskis oma jüngreid – sealhulgas meid, oma praeguseid jüngreid – järgida Tema eeskuju.

Jeesus selgitas nüüd oma jüngritele, et Tema enda enesealgatuse elu oli näide sellest, milline peaks olema nende elu. Kutsudes enda juurde koos jüngrite ja inimestega, kes olid lähedal viibinud, ütles Ta: "Kui keegi tahab mind järgida, siis ta salaku ennast ja võtke iga päev oma rist ja järgnegu mulle." Risti seostati Rooma võimuga. See oli kõige julmema ja alandavama surmavormi vahend. Kõige madalamad kurjategijad pidid kandma hukkamiskohale risti; ja sageli, kui see oli nende õlgadele panemas, osutasid nad meeleheitliku vägivallaga vastupanu, kuni nad said võimust ja piinariist oli nende külge seotud. Kuid Jeesus käskis oma järgijatel rist üles võtta ja seda Tema järel kanda. Jüngritele osutasid Tema sõnad, kuigi need olid nõrgalt mõistetavad, nende allumisele kõige kibedamale alandusele – Kristuse pärast isegi surmale. Päästja sõnad poleks suutnud ette kujutada enam täielikku eneseloovutamist. Kuid kõik see oli Ta nende jaoks vastu võtnud. Jeesus ei pidanud taevast ihaldusväärseks paigaks, kui me eksisime. Ta lahkus taevastest õukondadest, et elada teotust ja solvamist ning surma pärast häbi. See, kes oli rikas taeva hindamatu varanduse poolest, sai vaeseks, et tema vaesuse läbi saaksime rikkaks. Me peame järgima seda teed, mida Ta kõndis. {DA 416.3}

Milline armastus! Mõelge siiski, mida see tähendab! Kui Jeesus ei pidanud taevast ihaldusväärseks paigaks, kui me eksisime, ja me peaksime järgima Tema jälgedes, siis samuti ei tohiks me pidada taevast ihaldatavaks kohaks, samal ajal kui teistel pole olnud võimalust päästetud saada.

Kui saabus prohvetlikult kuulutatud aeg, kas Kristuse armastuse täius paistis millerlaste nägudelt? Milline oleks olnud inimese südamehüüe, kelles on sündinud armastus, kus taevast ei ihaldata, samal ajal kui teised võivad surra ilma võimaluseta? Kas poleks: „Issand, oota! On teisigi, kes pole veel kuulnud!”?

Mis oleks olnud tulemus, kui see palve oleks olnud nende varajaste adventistide huulil? Kas nad oleksid pettunud? Ei! Selle palvega oleksid nad läbinud mõlemad armastuse seaduse testid, sealhulgas vennaarmastuse, ja Jumal oleks suutnud lühikese aja jooksul täita neile antud igavese lepingu tõotused! Rõõmuga oleks sündmusest arusaamine tulnud enne aja möödumist ja kõik oleks olnud teisiti. Nad oleksid tundnud Jumala heakskiitu nende omakasupüüdmatule soovile ülejäänud maailmani jõuda ning oleksid saanud Temalt selleks erilise volituse ja jõu!

Püha Vaim juhib oma rahvast üks samm korraga ja aeg ei olnud veel saabunud, et lepingu mõlemad osad – kaks suurt käsku – võiksid südamesse kirjutada. Tööd oli veel teha. Just sel põhjusel on ingli vanne milleriidi adventliikumise kontekstis, mida Johannes esindas, olles vande ainus tunnistaja. Just nemad võtsid Ingli käest raamatukese kätte ja sõid selle ära, kuid nad ei ohverdanud oma taevahimu, et rohkem saaks päästetud, ja selle tagajärjel läks neil endal kõht kortsu. Jeesuse jälgedes käimine tähendab seaduse kahe suure käsu demonstreerimist:

Ja Jeesus vastas talle: 'Kõigist käskudest esimene on: Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal, on üks Issand. Ja sa pead armastama Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ja kogu oma mõistusest ja kogu oma jõust. See on esimene käsk. Ja teine ​​on selline, nimelt see, Sa pead armastama oma ligimest nagu iseennast. Pole ühtegi teist käsku, mis oleks suurem kui need. (Markuse 12:29-31)

Jumala rahva selleks ettevalmistamiseks oli vaja rohkem aega. Huvitaval kombel on veel üks vanne, mis annab aega, kuni see protsess tuli lõpule viia. See on vanne, mis dešifreeritakse Orioni esitlus ja see on Jumala viimase sõnumi inimkonnale keskmes:

Siis ma vaatasin Taaniel ja vaata, seal seisid teised kaks, üks sellel pool jõekallast ja teine ​​teisel pool jõe kallast. Ja üks ütles linasesse riietatud mehele, kes oli jõe vee peal: Kui kaua läheb nende imede lõpuni? Ja ma kuulsin, kuidas mees oli linases riides ja oli jõe vee peal, kui ta tõstis oma parema ja vasaku käe taeva poole ja vandus igavesti elava inimese juures, et see kestab aega, aega ja pool; ja kui ta on suutnud püha rahva väe laiali hajutada, kõik need asjad saavad lõpule. (Taaniel 12:5-7)

Taanieli raamatu viimases peatükis kirja pandud vanne oli Jeesuse pühalik vanne Isale ja andis aega "nende imede lõpuni," as kaks meest vaadeldakse jõe kaldalt. Niipea, kui näeme sellega seotud vannet, peaksime mõistma, et see on seotud igavese lepinguga; see on juriidiline akt. Kuigi Taanieli 12. peatükis toodud vande ja Ilmutuse 10. peatükis kirjeldatud vande vahel on sarnasusi, ei saa need esindada sama vannet, sest viimane ei viinud päriselt lõpuni! Taanieli 12. peatükis on vanne "nende imede lõpuni," arvestades, et pärast seda, kui Johannes sõi Ilmutuse 10. peatükis oleva raamatukese ja tema kõht mõruks läks, ütles sama ingel, kes andis vande, et see peab tulema veel ennustusi:

Ja ma võtsin raamatukese ingli käest ja sõin selle ära; ja see oli mu suus magus nagu mesi. Ja niipea, kui olin seda söönud, mu kõht oli kibe. Ja ta ütles mulle: Sa pead uuesti prohveteerima paljude rahvaste ja rahvaste ja keelte ja kuningate ees. (Ilmutuse 10:10-11)

Me saame aru, et vajadus uuesti prohvetlikult kuulutada pidi olema tingitud sellest, et esimene katse paljastada Jeesuse tagasituleku aeg tõi kaasa kibeda pettumuse. puuduva ohverduse tõttu see oleks näidanud, et mõlemad suured käsud olid nende südamesse kirjutatud. Lepingust oli veel midagi puudu: allkiri vastuvõtvast osapoolest, mis kujutab endast vennaliku armastuse ohverdust.

Seega, kui kohus 1844. aastal avati, tuli kümme käsku (seaduslik leping) kirikule anda. et nad sellele alla kirjutaksid! Nad said 1846. aastal kätte kogu Jumala seaduse, sealhulgas hingamispäevatõe, kuid kui kaua võtab kogudus aega, et lepingust aru saada ja lõpuks ise sellele alla kirjutada?

Kohtuotsuse aeg

Enne Jeesuse tulekut peavad olema täidetud konkreetsed tingimused. Kristuse ja Saatana vaheline suur vaidlus ei ole lihtsalt kosmiline rüselus, vaid ametlik kohtumenetlus universumi eestkoste ja valitsemise üle. Jumala iseloomu kaitsmine nõuab tõendite esitamist ja tunnistajate kutsumist, kes annavad Jumalale vastuvõetava tunnistuse. Taevane õukond asus 1844. aastal, vastavalt Taanielile antud ennustustele,^[15] mille nimi tähendab "Jumal on minu kohtunik" või "Jumala kohus".

Ma vaatasin, kuni troonid kukutati [komplekt], ja istus vanaaegne, kelle rõivas oli valge nagu lumi ja tema pea juuksed nagu puhas vill: tema troon oli nagu tuline leek ja ta rattad nagu põlev tuli. Tema eest tuli välja ja tuli välja tuline oja: tuhanded tuhanded teenisid teda ja kümme tuhat korda kümme tuhat seisis tema ees. kohus tehti ja raamatud avati. (Taaniel 7:9-10)

Taanielil kästi pitseerida oma prohvetiennustusraamat, mis näitas kohtuotsuse alguse aja. Seda ei tohtinud igaveseks pitseerida, vaid ainult "lõpu ajani."^[16] Siis see ennustus^[17] oleks aru saada ja kohe pärast seda näidati Danielile seda sümboolset stseeni, kus esitati küsimus:

Siis vaatasin mina, Taaniel, ja ennäe, seal seisid veel kaks, üks teisel pool jõekallast ja teine ​​teisel pool jõekallast. Ja üks ütles linasesse riietatud mehele, kes oli jõe vee peal: Kui kaua läheb nende imede lõpuni? (Taaniel 12:5-6)

Mees esitas küsimuse, mis põles Taanieli südames: "Kui kaua see kõik läbi saab ja Jumalat saab õigustada?" Kas see küsimus põleb teie südames? Kas ootate oma Isa õigust ja kohtuotsust lõppevat? Ta on süüdistatavana dokis, ja need, kes Teda armastavad, tahavad ka teada, kui kaua kuni kohtuprotsessi lõpuni läheb ja milline on nende roll selles! Selle pärandi pärijatel on kriitiliselt oluline roll, mida tuleb mõista ja täita. Kõik vajalik on antud, aga peab saama nende südamesse kirjutatud leping ja seisavad selle valguses Jeesus Orionis ilma kukkumata.

Vastus küsimusele "Kui kaua?" on antud, kuid Jumal ei avalda selliseid saladusi lihttekstina. Ta sõnastas selle sümboolikas, millest oleks ainult aru saada kui saabus aeg selle avalikustamiseks.

Ja ma kuulsin, kuidas mees oli linases riides ja oli jõe vee peal, kui ta tõstis oma parema ja vasaku käe taeva poole ja vandus selle kaudu, kes elab igavesti, on see aeg, poolteist aega; ja kui ta on suutnud püha rahva väe laiali hajutada, saavad kõik need asjad tehtud. (Taaniel 12:7)

Issand teab, kuidas väikesesse ruumi palju teavet pakkida ja see on hea näide pühakirjast! Üks varasemaid ilmutusi, mille Jumal andis vend Johnile, oli arusaam kohtumõistmise kestusest – kõigepealt teistsugune ennustus, ja hiljem leidis ta, et selles vandes paljastati sama ajakava. Seda on esile tõstetud ja selgitatud ka kõige varasemates versioonides Jumala kell Orionis esitlus. Sümboolika kujutab lepingu (12 + 12) ehk testamendi kahekordset kinnitamist Jeesuse vandega (×7).^[18] Jeesus näitab (ilma sõnadeta), et see kohtuotsuse faas kestab 168 aastat: (12 + 12) × 7. See toob meid kohtuotsuse algusest 1844. aastal 2012. aasta sügiseni kui taevase kohtuotsuse etapi lõppu nende jaoks, kes on surnud Kristuse nime tunnistades: kohtuotsus surnute üle.^[19]

Minu inimesed on hävitatud!

Surnute üle otsustamise 168 aasta jooksul on seitsme pitseri raamat avati üks pitsat teise järel, alustades esimesest 1846. aastal, vahetult pärast kohtuotsuse tegemist. Raamat on kirjutatud sees ja tagaküljel,^[20] nii et osa sai lugeda ilma raamatut lahti võtmata. Pitserite suhet kristluse ajalooga esindab see osa, mida sai lugeda ilma neid avamata. Raamatu peidetud osa ei saanud lugeda ega mõista enne, kui pitsatid avati pärast 1844. aastat. See järgib Jeeriko vallutamise mustrit, nagu oleme raamatus pikemalt kirjeldanud. Ajalugu kordub seeria ja kokkuvõte aastal Babülon on langenud – I osa.

Kui mõistate, et esimesed kuus marssi korrati seitsmenda päeva marssidel ja seega avati seitse pitsatit kohtu ajal, siis mõistate, et tõde seitsmenda päeva hingamispäeva kohta oli alles algus kiriku arusaama jumalikust lepingust! Alles esimene pitsat avati 1846. aastal, kui nad mõistsid, et saavad lepingu taeva kõrgeimalt võimult, kuid kirikul oli palju rohkem mõista.

Pärast vannutatud 168 aastat jõudis selle kohtuotsuse pika faasi lõpp lõpuks 2012. aasta lepituspäeval (Yom Kippur). See oli seitsmekordne kõrgem hingamispäev 27. oktoober 2012;^[21] otsuste tegemise päev kohtupäeva rahvale – neile, kes mõistsid, mis 1844. aastal taevas toimus. See võis olla vaieldamatult kõige olulisem sündmus taevas pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist! Kui pingsalt võis pealtvaatav universum jälgida selle päeva algust! Mis sellest saaks!? Kas Jumala rahvas oleks valmis Tema eest tunnistama?

See, mis sai alguse väikesest, kuid tulihingelisest seltskonnast, oli 168 aasta jooksul pärast kohtuotsuse algust paljunenud ja nad läksid ühiselt läbi arenguetappide, mida kujutavad Ilmutuse 2. ja 3. kirjad kogudustele. Kahjuks ei oleks Jeesuse sõnad Laodikea kogudusele 2012. aastaks XNUMX. aastaks ennustatavalt võinud enam kehtida:

Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega palav, tahaksin, et sul oleks külm või palav. Seega, kuna sa oled leige ja pole külm ega kuum, siis ma ajan su suust välja. Sest sa ütled: ma olen rikas ja mul on palju vara ja mul pole midagi vaja. ja ei tea, et sa oled armetu ja õnnetu ja vaene ja pime ja alasti. (Ilmutus 3: 15–17)

Kirik oli võtnud iidse Iisraeli hoiaku, et kuna Jumal oli nad valinud, jäävad nad igavesti Tema valitud, olenemata nende käitumisest. Klammerdudes (tingimuslikust) lubadusest, et "kirik läheb läbi", pidasid nad usuks reaalsusest lahtiühendamist, kuna kõrgeimad juhid pigistasid silmad igasuguse patu ja mässu ees. Nad ignoreerisid Iisraeli ajalugu ja maistest tavadest eraldatud müürid purustati, kuni nende liit maailmaga oli täielik. Alates standarditeta inimestest, kes kasutasid kirikut lihtsalt heade tunnete tekitamiseks, kuni nendeni, kes võtsid usuliselt omaks konservatiivse õpetuse ja kirikukultuuri kõik aspektid, eitasid nad kõik evangeeliumi jõudu kirjutada seadust oma südamesse. Neil oli tunnistus, kuid ei täitnud oma osa tehingust. Nagu Laodikea (sõna otseses mõttes "kohtumõistev rahvas"), ei olnud neil ei külm ega palav, kuid nad uskusid, et neil pole midagi vaja.

Kas usute ka, et Jumala plaanid on kindlad, jäigad ja paindumatud; et kõik juhtub sõna-sõnalt nagu ennustatud ja miski, mida me teeme või ei tee, ei muuda midagi Tema plaanis? See pole nii! Tema võib tunda lõppu algusest peale, aga meie mitte ja Ta kutsub meid käima õiguses usus, et Tema töö saaks tehtud ja Ta tuleks! Selleks ei pidanud kuluma 2000 aastat, kuid põlastusväärse suhtumise tõttu loid ootama, justkui Jeesus oleks see, kes aega raiskab, on Jumala asi kriisiajal. Meil on viimane võimalus Tema töö lõpetada või sõda kaotada! Rohkem viivitusi ei tule. Tõuse püsti ja lase Tal täita oma tööd sinus!

Ärgake õigusele ja ärge tehke pattu! sest mõned ei tunne Jumalat. Seda ma räägin teie häbiks. (1. Korintlastele 15:34)

Seitsmenda Päeva Adventkogudusel oli suur kohustus anda maailmale viimane halastuse sõnum ja juhtida neid preestrite rahvana kohtuotsuse viimastel sündmustel. See oli eesmärk Orioni sõnum. See anti neile selleks, et neid puhastada ja valmistada ette preestritena teenima selle maa ajaloo lõpus. Ent selle asemel, et mõista oma vastutuse raskust Jumala plaanis, võtta vastu kõrge au ja tõusta usuga sündmusele, pöördusid nad ära Temast, kes rääkis taevast. Nad kuritarvitasid suuri vaimseid rikkusi, millega Jumal oli neid õnnistanud, muutes need needuseks, ja pidasid Tema taevast häält inimlikuks tavaliseks asjaks. Seda tehes näitasid nad, et nad ei karda Issandat ja lisasid sellele kahjule omaenda "loomise hingamispäeva" suure solvamise.^[22] nende kohtuotsuse ülikulminatiivsel päeval. Nad ei pääsenud enam oma ettevõtte saatusest:

Minu inimesed hävitatakse teadmiste puudumise tõttu: kuna sina oled teadmise tagasi lükanud, lükkan ka mina sind tagasi, et sa ei oleks mulle preester. kuna sa oled unustanud oma Jumala seaduse, unustan ka mina su lapsed. (Hoosea 4:6)

Sel päeval kuulutatud karistus oli raske! Kuigi Seitsmenda Päeva Adventkogudusel oli suur eelisõigus, ei lubatud see täita Jumala poolt talle määratud rolli. See, mis algas 1844. aastal maa peal olevate Jumala ustavate suure pettumusega, lõppes 2012. aastal Jumala suure pettumusega taevas. Kuid selle taevase reaalsuse suhtes ei mõistnud nad ja on ka edaspidi täiesti unarusse. Nad jätkavad igal hingamispäeval maailma taga ajades oma formalismi parandamist, uskudes, et neil on jalg taeva ukse taga, sest nad on adventistid, ja adventistidel "tõde on" (enam mitte).

168 aastat töötas Ta selle kogudusega, kaitstes, parandades ja andes oma lapse armastava isana jõudu. Kuid nagu iidne Iisrael, hakkasid nad ära pöörduma ja püüdsid elada nagu ümbritsevad konfessioonid, kuni nende süda oli Temast nii võõrandunud, et kui Ta rääkis Orionist, ei suutnud nad isegi ära tunda. Tema hääl! Kuidas see võis väänata Jumala südant, kui Ta nägi ette vältimatut tulemust! Kuulake Tema leinast ja kibedat nutulaulu:

Ja nüüd mine; Ma ütlen teile, mida ma oma viinamarjaistandusega teen [seitsmenda päeva adventkogudus]: Ma võtan selle heki ära ja see süüakse ära; ja purustage selle müür ja see tallatakse maha. Ja ma hävitan selle, seda ei pügata ega kaevata; aga tõusevad okkad ja okkad. Ma annan ka pilvede käsu, et nad ei sajaks selle peale. Viinamarjaistanduse jaoks Isand vägedega on Iisraeli sugu ja Juuda mehed tema meeldiv taim ta ootas kohtuotsust, aga vaata, rõhumist; õiguse pärast, aga ennäe kisa. (Jesaja 5: 5-7)

Nende kahetsuse ja reformi puudumine ettenähtud aja jooksul muutis Jumalal võimatuks kasutada neid maailmale viimase tunnistuse andmiseks, mis nõuab kindlat ja ustavat rahvast. Mida pidi Jumal tegema? Tema rahvas oli Temast keeldunud! Kelle kaudu võiks Ta anda maailmale viimased hoiatused?

Jumala tempel oli üle mõõdetud ja see jäi napiks. Jumal vajas ustavaid preestreid, kuid Ta leidis, et nad polnud üldse lahinguks valmis, vaid eksivad ja ebastabiilsed, joovad Babüloni valede veini. Kirikupeo inetut tulemust on ilmekalt kirjeldatud:

Sest kõik lauad on okse ja roppusi täis, nii et pole kohta puhast. (Jesaja 28:8)

Selle kohutava olukorra tõttu, milles Jumal leidis oma rahva – oma hinnalise viinamäe –, suutsid nii vähesed nende hulgast kuulda Tema häält Orionist ja vastata. Nende hulgast ei leitud kahtteist meest, kes tunnistaksid Isa eest, sest keegi ei hoolinud. Seega oli vajalik, et kohtuotsuse lõppsündmused kulgeksid teistmoodi. Taevased vaatlejad vaatasid vaikses ootuses, et näha, mida Jumal teeb.

Välja kutsuti hädaolukord, mis võimaldas a toimumiskoha vahetus taevase õukonna jaoks. Seitsmenda Päeva Adventkogudus, Iisraeli antitüüp, ei teeniks enam viimase põlvkonna Kõigekõrgema Jumala preestrite ülestõusmiseks. Selle asemel valis Ta need vähesed isikud, kes vastasid Tema häälele, ja koondas nad kas füüsiliselt või esinduslikult Valge pilve talu Paraguays, Lõuna-Ameerikas. Sellest väikesest rühmast kasvatab Ta üles preestrite rahva, kes asendab neid, kes olid "Ei tee kange joogi tõttu."^[23]

Hädaolukord

Jeesuse vande stseen Taanieli 12. peatükis annab kohtumõistmise kestuse kahes osas. Visuaalne osa, nagu nägime, näitab kohtuotsuse esimese osa jaoks 168 aastat. Vande kõneline osa räägib meile kohtupäeva lõpust ja lõpeb teise advendiga seotud sündmustega. Seda teist etappi on vaja, sest elavate "arvestusraamatud" pole veel valminud, vaid kirjutatakse alles, sest elu maa peal jätkub. Elamise aeg on aeg, mil polariseerivad mõjud panevad inimesed võtma selge ja nähtava seisukoha kas Jumala seaduse põhimõtete poolt või vastu. Jumala seadus on suur mõõdupuu, mille järgi kõigi üle kohut mõistetakse!

Jumala seadusest on kaks erinevat põhimõtet, mis on eriti seotud kohtuotsuse kahe osaga. Hingamispäev oli surnute üle kohtumõistmise pika faasi läbiv põhimõte, kuid kohut elavate üle juhib teistsugune, kuigi seotud seaduse põhimõte! Abielu on kaksik institutsioon, mis on hingamispäevaga lahutamatult seotud. Jumala spetsifikatsioonid abielu kohta põhinevad loomisel, nagu ka Tema spetsifikatsioonid hingamispäeva kohta, ja mõlemad institutsioonid panevad proovile inimese lojaalsuse Jumala kui Looja autoriteedile.

Adventkiriku läbikukkumisel pole ainsatki tagajärge, mis oleks osutunud nende päästelootust kahjustavamaks kui nende 1888. aasta Minneapolise peakonverentsi tragöödia. Kui nad oleksid Issanda häälele vastanud, oleksid nad järginud pühapäevase seaduse arengut kui Piibli prohvetiennustuse täitumist kuni Jeesuse tagasitulekuni selles põlvkonnas. Kuid kuna nad lükkasid Seaduseandja tagasi, väites, et nad järgivad Tema seadust, taganes Ta end nende juurest ega suutnud täita antud ennustusi, samuti ei suutnud ta tuua Iisraeli lapsi Kaananimaale enne kõrbe rändama.

Korraga traumeeritud ja pingestatud kirik keskendus hingamispäeva/pühapäeva küsimusele kui teele taevasele Kaananile. Nagu Iisraeli lapsed, ütlesid nad:

Ja nad tõusid varahommikul üles ja viisid nad üles mäetippu, öeldes: Vaata, me oleme siin ja läheme üles paika, mis Isand on lubanud: sest me oleme pattu teinud. (Numbrid 14:40)

See on adventismi vastus 1888. aasta fiaskole: „läheb üles kohta, mida Isand on lubanud" "hingamispäeva pidamisega". Aga Mooses ütles:

Ja Mooses ütles: Mispärast te nüüd rikute Jumala käsku Isand? aga see ei edene. (Numbrid 14:41)

Adventkiriku arv on kasvanud, kuid kas ta on saavutanud edu taevasele Kaananimaale sisenemisel? Üldse mitte – vastupidi, see on vajunud täielikku usust taganemisse, alludes maailma seadustele kõigis küsimustes, mis on vastuolus Jumala seadustega. Et pidada kinni Jumala seadusest, iga käsku tuleb pidada, mitte ainult ühte või mitut. Tänapäeval kehtestavad riigivõimud Jumala vastu seadusi mitte hingamispäeva, vaid abielu küsimuses – ja kirik on selle testi halvasti läbi kukkunud.

Kuna adventkogudus lükkas tagasi Neljanda Ingli sõnumi – kuni Orioni Jumala hääleni (kaasa arvatud), on Jumala hädaolukordade plaan jõustunud. See nõudis lisaaega – aega, mis võimaldas Saatana rünnakul abielu vastu täielikult küpseks saada ja oma jäledat vilja kanda. Kui nad oleksid truuks jäänud, oleksid viimased sündmused kulgenud nii, et nad oleksid ära tundnud, kuid nüüd on nad tugeva pettekujutelma all:

Ja siis saab ilmsiks see Kurja, ... Tema, kelle tulek on pärast Saatana tööd kogu väe ja tunnustähtede ja valede imedega ning kogu ülekohtu petlikkusega nendes, kes hukkuvad; sest nad ei saanud armastus tõe vastu, et nad saaksid päästetud. Ja sellepärast saadab Jumal neile tugeva eksituse, et nad usuksid valet. Et neetud saaksid kõik need, kes ei uskunud tõde, kuid oli hea meel [kinnitatud] ülekohtust. (2. Tessalooniklastele 2:8-12)

Kaamelil on kergem läbi nõelasilma minna kui rikkal mehel [adventist, olles vaimselt rikas] siseneda Jumala riiki. (Markuse 10:25)

Mida universaalsemaks muutuvad seadused, mis tühistavad Jumala abielukorra, seda enam ootavad adventistid ootusärevalt saabuvat pühapäevaseadust. Nad ei mõista, et nende endi kirik kummardab metsalise kujutist väärastunud abielude vaikiva heakskiidu kaudu, mitte ei paranda oma ridades olevaid kurjategijaid. Elavate üle otsustades peavad kõik võtma seisukoha ja saama nagu puhtad neitsid, kes on naistega rüvetamata (esindavad kirikuid),^[24] või saavad nad nuhtlustest, mis valatakse Babüloni ja kõigi nende peale hoorus koos temaga, sealhulgas Seitsmenda Päeva Adventkogudus.

Ja ma kuulsin teist häält taevast ütlevat: "Tulge temast välja!" [Babülon], mu rahvas, et te ei saaks osa tema pattudest ja et te ei saaks osa tema nuhtlustest. (Ilmutuse 18:4)

See testament on mõeldud neile, kes tulevad välja KÕIGIST organiseeritud kirikutest, sealhulgas Seitsmenda Päeva Adventkogudusest, mis on konkreetselt pärandist ilma jäänud. § 1.

Üleminek hingamispäeva küsimuselt abieluküsimusele või surnute üle kohtumõistmiselt elavate üle kohutmõistmisele on kujutatud Taanieli 12. peatüki vandes. Hoides endiselt käsi taeva poole, kujutades esimese kestust, rääkis Ta suuliselt teise kestuse. Samamoodi, kui esimene oli lõppemas, algas järgmine.

Kirik tegi oma esimesed tõsised jõupingutused, et võtta omaks maailma rüvetatud abieluvorm 2012i kevad, mil kiriku ametlikku tähelepanu hakkas pälvima naiste ordinatsiooni küsimus, mille üle otsustatakse samade põhimõtete ja argumentidega nagu LGBT-tolerants.^[25] Sel ajal ajendas Jumal vajadus tunnistajate järele, kes seisaksid Tema seaduse eest, kutsudes meid üles osalema meiega 2012. aasta paasapühal Issanda õhtusöömaajal, mida me tunnistasime XNUMX. aasta paasapüha alguseks. “aeg, ajad ja pool” Jeesuse vande öeldud osast. Nii kujutatud 1290 päeva,^[26] algas täpselt sel päeval, 6. aprillil 2012. aastal.

Su pähe võib tulla küsimus: "Kas Jumal võib tõesti kogeda hädaolukorda?" Me väljendame seda viisil, mida me mõistame, kuid Jumal on kõiketeadev – isegi tuleviku kohta. Ta nägi ette, et adventkirik kukub läbi, kuid see polnud Tema tahe. Et anda sellele kõik võimalused, lõi Ta prohvetikuulutustesse teatud paindlikkuse, nii et kõik oleks võinud koguduse jaoks täiuslikult täituda, kui nad oleksid olnud ustavad või vähemalt õigel ajal meelt parandanud. Ta tegi nende heaks kõik, mis võimalik, kuid valik oli täielikult nende; Jumal ei piiranud nende vaba tahet. Sellegipoolest ei olnud ennustused nii jäigalt sõnastatud, et välistada teist täiuslikku täitumist: hädaolukorra situatsiooniplaani oma. Jumala sõna geniaalsus seisneb selles, et seda paindlikkust ei paku eraldi tingimuslause, mis ütleb: "Kui sa oled truudusetu, siis juhtub see hoopis nii", et see kogemata vihjaks, et Jumal ei oodanud oma rahvalt ustavat. Selle asemel kasutati samade ettekuulutuste teistsugust, kuid võrdselt kehtivat rakendamist.

Kirik oleks võinud ennustused suurepäraselt täita ja kui nad seda oleks teinud, oleksid maailma viimased sündmused vastuseks juba oma otsustava lõpu jõudnud. Maailma saak oleks ära lõigatud ja Jeesus oleks tulnud 23. oktoobril 2016, just kohtupäeva alguse aastapäeval.^[27]

See oleks võinud olla, aga kui Jumal templit mõõtes ja lühikeseks tunnistas, hakkas Ta ette valmistama ja kindlustama oma väikest preestrite jääki – neid väheseid, kes ikka veel Teda järgisid, kuhu iganes Ta ka läks. Ta andis neile trompetite ja nuhtluste kellatsüklid, kuid kummalisel kombel ei toiminud need ootuspäraselt. See oli katsumusterohke aeg ja nende kogemust kirjeldas hästi psalmisti hüüe,

Mu pisarad on olnud mu toiduks päeval ja öösel, samal ajal kui nad mulle pidevalt ütlevad: Kus on su Jumal? (Psalm 42:3)

Siis ei saanud me veel aru, et prohvetikuulutuste täitumine kannatas kiriku usust taganemise tagajärgede all. Tegelikult saime alles kuuendal trompetiperioodil lõpuks aru, et Jumal on adventkiriku pöördumatult tagasi lükanud, ning võtsime oma liikmeskonna välja ja hakkasime inimesi sealt välja kutsuma. Kuni selle ajani oli alati püsiv lootus, et kirik saab veel puhtaks!

Kuigi need esimesed trompetid ei äratanud inimesi meie ootuste kohaselt, võisime näha trompetiingleid, nende kohad ja muusika tribüünidel. Kummalisel kombel polnud aga mängijad mänguvalmis! Kellatsüklite kinnitamisel juhtus täpselt nii palju, et meie ootused jäid eelseisva ootuse alla. Kõik oli saamas, kuid oodatust erineval viisil, millest hakkasime aru saama, kuna adventkirik ei täitnud oma jumalikult määratud kohustust.

Kui vähe me mõistsime, mida Jumal meiega teeb, ometi mõistsime seda see oli Issand! Ta oli meie näo tervis ja valmistas meid selleks ette Philadelphia ohverdamine, mil paneksime paika oma rõõmsad ootused, et Kiriku läbikukkumine saaks kompenseeritud. Aega oli vaja rohkem, nii et rohkem aega küsisime, seda usaldades aeg pakuks. Seejärel hakkas Jumal vähehaaval avama meile oma imelise plaani täielikku hiilgust, mille see testament huvilistele edastab.

Plaan, mis hõlmas neile 1846. aastal edastatud lepingu (Seaduse) alusel adventismi, oli meie kirjutiste teemaks kuni Philadelphia ohverdamiseni. Seda tunnistust, mille me kirjutasime enne seda aega, ei tühistatud enam, kui ka Piibli Vana Testament tühistati, kui Uus Testament heitis sellele uue valguse pärast seda, kui Iisrael oli lõpuks ületanud Jumala kannatlikkuse piiri.^[28]

Kuidas peaksime aga mõistma Jeesuse vannet lisaaja valguses, kuna aeg, poolteist aega ei näita tegelikult enam “nende imede lõppu”, nüüd, kui pikendus on paigas? Kas on mõni piibellik ennustus, mis viitab sellele hädaolukorrale? Kelle volitusel me neid pikendatud tähtaegu prohveteerime? Need on küsimused, millele saame vastuse, kui uurime uuesti prohveteeritavat teemat!

Taas aega ennustamas

Oleme näinud, kuidas Ilmutuse Ingel 10 kuulutas prohvetlikult millerite liikumisest ja suurest pettumusest, kaitstes 2300 päeva tõlgenduse täpsust ja 1844. aastal toimunu tähtsust, keelates neil teha mingeid edasisi ajakuulutusi. Kui kohtuotsus oli alanud, nägime, kuidas Jeesuse vanne Taanieli 12. peatükis näitas, kui palju aega kulub – nii surnute (168 aastat) kui ka elavate jaoks (1290 päeva) – kuni selle lõpetamiseni. Kuid me nägime ka seda, kuidas "kohtumõistjad", Seitsmenda Päeva Adventkogudus, ebaõnnestusid oma missioonis, taludes pattu ja usust taganemist, usaldades oma vaimseid rikkusi, teadmata, et nad olid muutunud vaeseks, pimedaks, alastiks ja keelatud kandideerimast Jumala poole. viimane võistlus. Väga väike ja nõrk jäänuk, kes jäeti seisma Jumala tunnistajatena teenima, vajas rohkem aega, kui oleks piisanud, kui märkimisväärne osa kogudusest oleks kuulnud Jumala häält. Ometi vandus Jeesus Temale, kes elab igavesti, pühaliku vande, et tuleb aega, aegu ja pool! Kuidas saaks lisaajavajadust ilma vannet rikkumata mahutada!?

Meie esimene vihje pärineb Ilmutuse 10. peatüki viimasest salmist, mis järgneb järgmisesse ennustusse:

Ja tema [Ingel; Jeesus] ütles mulle, Sa pead uuesti prohveteerima enne [või umbes^[29]] palju rahvaid ja rahvusi ja keeli, ja kuningad. (Ilmutuse 10: 11)

Adventistid on traditsiooniliselt tõlgendanud seda, mida tuleb taas prohvetlikult kuulutada, kui kolmanda ingli sõnumit, kuid keel viitab vastupidisele. Samal ajal kui esimene Ingli sõnum läks „igale rahvale ja suguvõsale ja keeltele ja rahvale“^[30] kohta seda ei öelda kolmas ingli sõnum, samuti pole nimekirja kantud kuningaid. Neljanda ingli sõnum Ilmutuse 18. peatükis on aga tõepoolest umbes "kõik rahvad [ja seega paljud rahvad ja nende keeled]... ja kuningad maast." ^[31]

Johannes esindab nägemuses Jumala teenijat, kellele sõnum edastati. Alguses esindab ta William Millerit, kuid praegusel üleminekupunktil neljandale inglile on selge, et ta peab esindama teist: teine ​​Miller. Nagu esimene, kuulutas see teine ​​Miller taas aega, tuues seekord ohvri. Ilmutuse 10. peatüki nägemuse teemaks on aeg. See oli ajaprohveteering, mida Miller jutlustas, ajaennustus, mille kohta Ingel teatas, et see lõpeb, ja ajaennustus, mida tuleb uuesti kuulutada.

Vend Johni, kelle kaudu see „taas prohvetlik kuulutamine” sõnum anti, ei kutsutud ilma kolm korda korduva kohustuseta, et ta soovib tõde, mis iganes hind, kohustus, mille võtsid hiljem ka kõik liikumise sees. sõnadega "Sa pead uuesti prohveteerima”, oli alanud viimane ajasõnum inimkonnale, sest just selles salmis juhtis Jumal venna Johni õpinguid alustama, isegi enne, kui ta lendas Paraguaysse, et seal oma missiooni ehitada.

Kuid kas talle anti tõesti volitus kuulutada taas sõnumit aja kohta? Aastaks 2010, kui ta Orioni sõnumi esimest korda avalikkusele avaldas, kortsutasid paljud kulmu mis tahes prohvetlikuks sündmuseks aja määramisel ja Ellen G. White'i tsitaate, mis peegeldasid Ilmutusraamatu 10. peatükis Jeesuse vande autoriteeti, korrati sageli tõendina, et see ei saa olla tõde. See oli nagu juudid, kes tsiteerisid Moosese seadust Jeesuse ajal: nad ei mõistnud, et nende seas kõnnib Moosesest suurem ja et Ta oli siin selleks, et sõlmida parem leping. Adventistid ei mõistnud, et Ilmutuse 10. peatüki vanne piirdus kolme ingli sõnumiga ning et neljanda ingli sõnumil oli volitus ja tõepoolest peab ole aja sõnum! Ja nagu esimese Milleri sõnumi vasturääkijad, ei tundnud ka Milleri teise sõnumi vasturääkijad tõeliselt armastust Jeesuse ilmumise vastu ja nad lihtsalt peitsid end iga mugava ettekäände taha, et mitte uskuda. Kuid nagu varsti näeme, anti uuele liikumisele tõepoolest jumalik võim.

Ilmutuse 10. peatükis kujutab ingel Jeesust ja Orion ilmutab Jeesust, seega leiame ingli ja Orioni sõnumi vahel teatud sarnasuse. Näiteks Tema nägu nagu päike on vihje tähele Alnitak, millega Teda kujutatakse Orionis, ja ta on riietatud pilvega, nagu seda ümbritsevad pilvised udukogud. Need väikesed seosed viitavad sellele, kuidas Neljanda Ingli sõnum viitab Millerite liikumise aegadele, kuigi sõnum ise tekkis kaugel ajal. Milleri päevil ei saanud sõnum kiiresti levida ning Euroopas ja Ameerikas kulus aastaid, et Euroopas ja Ameerikas kanda kinnitada, kuid tänapäeval oli teadmiste suurenemisega sõnum korraga kättesaadav igal asustatud mandril. 10. peatüki nägemus sobib ainult esimese Milleri ja suure pettumuse ajaga, kuid vend Johannese töö ajakava kirjeldatakse prohvetlikult üksikasjalikult nii viimases salmis kui ka järgmises peatükis.^[32] 11. peatüki ennustus, sealhulgas kaks tunnistajat, täitub otseselt neljanda ingli kõrge hingamispäeva adventistide liikumise poolt.

Kaks tunnistajat

11. peatüki kaht tunnistajat kirjeldatakse seal järgmiselt:

Ja ma annan võimu oma kahele tunnistajale, ja nad kuulutavad prohvetlikult tuhat kakssada kuuskümmend päeva, kotiriidesse riietatud. Need on kaks oliivipuud ja kaks küünlajalga, mis seisavad maa Jumala ees. (Ilmutuse 11:3)

Seoses kahe tunnistaja isikuga toob adventistide piiblikommentaar välja järgmised piiblitõendid:

Minu kaks tunnistajat. Selle sümboli kohta on pakutud erinevaid tõlgendusi. Salmide 5 ja 6 vihjed on pannud mõned tuvastama, et need tunnistajad on Eelija ja Mooses (vt salm 5, 6), kuid nende "kahe tunnistaja" tähendus ulatub sellest kaugemale. Salmis 4 on nad identifitseeritud kui "kaks oliivipuud" ja "kaks küünlajalga" on Zechist pärit sümbolid. 4:1–6, 11–14. Seal väidetakse, et nad esindavad "kahte võitu, kes seisavad kogu maa Issanda juures" (s 14). Nagu oliivioksi kujutatakse pühamu lampide varustamiseks (s 12), nii antakse nendelt pühadelt Jumala trooni ees Püha Vaim inimestele (vt Sak 4:6, 14 komm; vt KOL 408; vrd TM 338). Kuivõrd Püha Vaimu täielik väljendus inimestele on VT ja UT kirjades, võib neid pidada kaheks tunnistajaks. (vt GC 267; vrd Johannese 5:39 komm). Seoses Jumala Sõnaga kuulutab psalmist: "Sinu sõna on mu jalgade lamp ja valgus mu teerajal"; „Sinu sõnade avamine valgustab” (Ps 119:105, 130; vrd Õpetussõnad 6:23).

Lühidalt öeldes on need kaks tunnistajat Piibli Vana ja Uus Testament.^[33] See on alus, millele me praegu ehitame.

Sakarja ennustuste ja Ilmutuse 11. peatüki vahel on mitmeid seoseid, nagu osutab piiblikommentaar, kuid need ennustused on tihedalt seotud ka neljanda ingli sõnumiga. Näiteks Sakarja 2. peatükis kirjeldatakse meest mõõtejoonega, kes mõõdab Jeruusalemma, mis vastab Ilmutuse 11. peatüki algusele, mis, nagu nägime, vastab omakorda selle liikumise tööle. Sakarja 5. peatükis kirjeldatakse „lendavat rulli”, mis on raamat seitsmest taevas lendava pitseri Orionis.

Oliivipuude nägemus räägib Püha Vaimu õlist, mis voolab oliivipuudelt lampidesse.^[34] Neid kahte tunnistajat võrreldakse kahe oliivipuuga, sest nad on inspireeritud Pühast Vaimust.

Sest see ennustus ei tulnud vanasti inimese tahtel: aga Jumala pühad mehed rääkisid, kui Püha Vaim neid ajendas. (2 Peter 1: 21)

Kristlastena teame, et meie lampide õli pärineb Vanas ja Uues Testamendis olevast Jumala Sõnast.^[35] Sakarias oli prohvet enne Uue Testamendi olemasolu, kuid Pühakirjal on kunagi olnud kahekordne väljendus. Sakarja jaoks, nagu see oli Jeesuse päevil, koosnes Pühakiri Seadusest ja prohvetitest. Siis sai sellest Vana ja Uus Testament. Täna on meil "vana" tunnistus adventismist, mis viimaks täitus jäägile, Philadelphiaja see uus testament, mille testaatorid käesolevaga annavad pärijad.

Igal juhul on kaks testamenti. Need on kaks juriidilist vahendit – vana leping eelmise ajastu isadega, mis koondab kõik varasemad lepingud, ja uus leping, mille tegid need, kes täitsid truult vana lepingu tingimusi ja said seeläbi sellest kasu.

Nüüd kuulake, mida Jeesus ütleb, et Ta teeb kahe tunnistaja heaks, kes esindavad kahte testamenti – vana ja uut:

And Ma annan võimu oma kahele tunnistajale ja nad kuulutavad prohvetlikult tuhat kakssada kuuskümmend päeva, kotiriides. (Ilmutuse 11:3)

Kaks tunnistajat oleksid antud võim või volitus prohvetlikult kuulutada, olgugi et leinamiseks kotiriides riietatud. Need kaks tunnistajat on Jumala Sõna Vaimust inspireeritud kirjutised. Varem vastas Tema Sõnale antud vägi 1260 aastale 538–1798, mil Piiblit hoiti avalikkuse eest ja neid, kes julgesid seda õpetada, kiusati tugevalt taga. usu lihtsusega. Kuid nagu varem nägime, on prohvetiennustusi võimalik täita mitmel viisil. Nüüd mõistame, et see lõik on seotud 10. peatüki lõpus antud käsuga "taas prohvetlikult kuulutada" ja et Jumala Sõna hõlmab nüüd enamat kui Piibli Vana ja Uus Testament. Prohvetikuulutuse Vaim – Issanda käskjala Ellen G. White’i kirjutised – on nüüd Piibliga kokku võetud kui "vana" testament, mille on kokku võtnud ja lõpetanud meie enda kirjutised mis viis Philadelphia ohverdamiseni.

Kuidas mõista 1260 päeva praeguses kontekstis? Tõepoolest, sellel perioodil on kaasaegne rakendus! Võti on selles, et kaks testamenti on isikustatud kui kaks tunnistajat. Ilmutuse 10. peatükis oli Johannes ainuke Ingli vande tunnistaja, kuid Taanieli 12. peatükis nägi prohvet kaks meest vande tunnistajaks. Nad on nagu Ilmutuse 11. peatüki kaks tunnistajat.

Kas sa näed seda? Oma vandes Taanieli 12. peatükis räägib Jeesus ajast, ajast ja poolest, mis tähistab 1290 päeva, kuna see hõlmab interkalaarset kuud. Ilmutuse 11. peatükis on antud sarnane ajavahemik: 1260 päeva. Tuletage meelde, et 1290 päeva algas paasapühaga 6. aprillil 2012. Kuid Jumala rahvas ei olnud valmis Temast tunnistust andma ja nii kutsuti teist kuud paasapühaks, nagu Hiskija päevil tehti.^[36] See kuukuu oli 30 päeva pikk, jättes pärast teist paasapüha 1260. mail 6 järele 2012 päeva. Kas Taanieli 12. peatükis olevad kaks meest võivad olla Ilmutuse 11. peatükis kirjeldatud kaks tunnistajat? Nende kahe suhted näitavad, et nad kuuluvad kokku ja täiendavad üksteist! Tõepoolest, Jeesuse tõotus võimust kahele tunnistajale ei ole midagi muud kui Taanieli 12. peatükis toodud vande teine ​​vaatenurk!

Seega 1260 päeva sai alguse sellest, kui Jeesus andis selle tõotuse kaudu oma tunnistajatele volitused prohveteerida. See oli ka Püha Vaimu eriliste igapäevaste portsjonite algus, mis kestsid 1260 päeva lõpuni.^[37] Need ratsioonid andis omal ajal jõudu Neljanda Ingli teenimisele vaimse liha näol. See oli jõud prohveteerida ja jõud seda teha keset naeruvääristamist ja uskmatust. Sel ajal koguti mineviku inspireeritud kirjutised kokku ja viidi lõpule, mis kulmineerus sellega, et Jumal tegi igavese lepingu.

Kahe testamendi personifitseerimine "kahe tunnistajana" on oluline punkt. See selgitab, miks testamente – juriidilisi vahendeid – nimetatakse tunnistajateks. Need on kirjutanud inimesed, kes teenisid tunnistajatena ja andsid oma tunnistusi testamente kirjutades. Kuid selles protsessis osalevad inimesed ei ole Piiblist pärit „kaks tunnistajat”, vaid ise. Nad (rahvas) lihtsalt kirjutavad testamente, mida nimetatakse "kaheks tunnistajaks", kuid see termin ei viita inimestele endile, vaid pigem kahele testamendile kui elavale dokumendile.

Võimu andmine kahele tunnistajale kirjeldab kahte erinevat protsessi. Ühelt poolt antakse volitus aeg uuesti välja kuulutada ja teisest küljest antakse tunnistajatele korralduse täitmiseks tähtaeg. Volitus anti juba koos käsuga uuesti prohvetlikult kuulutada, kui Jumal hakkas hilist vihma välja valama. See oli aeg, mil täitusid Jeesuse viimased sõnad oma jüngritele enne taevaminekut:

Ja ta ütles neile: 'See ei ole teie jaoks aegu teada või aastaajad, mille Isa on enda meelevalda pannud. Aga te saate väe, pärast seda on Püha Vaim tulnud teie peale [Neljanda Ingli sõnum, mis on hiline vihm – ajasõnum]: ja [siis] te olete minu tunnistajad nii Jeruusalemmas kui ka kogu Juudamaal ja Samaarias ja kuni maa ääreni. (Apostlite teod 1:7-8)

Ilmselgelt mõtles Jeesus, et jüngritest saavad ainult Tema tunnistajad pärast Püha Vaimu saamine ja tõepoolest, nad kirjutasid pärast seda osa Piiblist (aga loomulikult ei andnud nad sel ajal tunnistust Jeesuse tagasituleku ajast). Meie jaoks viitab Püha Vaimu saamine kahele esimesele aastale, mil saime hilise vihma sõnumi Jumala kella kujul Orionis ja Aja Anumas. Alles siis, kui sõnum oli saavutanud teatud küpsuse ja väiksemad vead parandatud, algas 2012. aastal tunnistamise tellimine neile inimestele, kes seisavad piltlikult öeldes taevases kohtus Isa kohtu ees, nagu on selgitatud Viimane hoiatus artiklite seeria. Need inimesed said 1260. päeva algusest peale Püha Vaimu erilist päevaannust; alates 6. maist 2012. a. Enne seda ei olnud nad oma tunnistajakohustuseks täielikult valmis. Sellegipoolest puudutavad neljanda ingli ennustatud prohvetlikud ajad elavate üle otsustamist, sealhulgas Isa ettevalmistavat lahkumist kõige pühamast paigast, et istuda kais.^[38] See tähendab, et elavate üle otsustamine algas ametlikult 1290 vandepäevaga (Taaniel 12:7), isegi enne, kui tunnistajad jõudsid tunnistajate kabiini astuda.

Kas näete, mis on Ilmutuse 11. peatüki volituse andmises kahele tunnistajale nii sügavat ja alandlikku?! Selle ennustusega osutab Issand isiklikult teise Milleri liikumisele, öeldes: "Siin on minu tunnistajad, kellele ma isiklikult annan volitused prohveteerida." Seega muutub see, mida nad prohveteerivad ja kirjutavad, pühakirja kanooniliseks ja saab jumaliku autoriteedi pitseri! Neljanda Ingli sõnum on sõnum Pühast Vaimust ja see on õli, mis voolab kahele küünlajalgale – kahele veebisaidile, kus on Pühakiri, mille kaudu see valgus maailmale paistab. See on Vana ja Uue Testamendi pühakirjade kirjutamise viisi tänapäevane vaste! Kuid on veel enamat: see on ka inimkonna päästmise jumaliku plaani kirjutamise lõpp.

Järelikult on Ilmutuse 11. peatüki kaks tunnistajat umbes nagu kaks "testamenti" Neljanda Ingli sõnumist. Tegelikult olime esimese väljakuulutamise perioodil kuni 2016. aastani tõdenud, et kaks tunnistajat esindasid Orioni sõnum ja Aja laev, mis oli tolle aja kohta täpne ja kehtis. Samamoodi pidid Seadus ja Prohvetid pärast suure ristiohvri toomist teed andma Vanale ja Uuele Testamendile. Üks ootab risti ette, teine ​​aga vaatab ristile tagasi. Niisamuti tegid need kaks tunnistajat meie kaasajal üleminekuperioodi. Orioni sõnum ja aja laev pidid loobuma oma erilisest positsioonist kahe tunnistajana, austades meie vanu ja uusi veebisaite kui kahte testamenti, mis vaatavad vastavalt Philadelphia ohverdamisele ette ja taha.

Muidugi ei trüki me täna oma "raamatute" tegelikke paberkoopiaid. Praegusel tehnoloogiaajastul teeme kõike elektrooniliselt, kasutades materjalide avaldamiseks veebisaite. Seega on meil kaks veebisaiti: üks ootab Philadelphia ohverdamist (LastCountdown.org) ja teine ​​vaatab ohverdusele tagasi (WhiteCloudFarm.org). LastCountdowni veebisait selgitab vanu ettekuulutusi, mis viisid Philadelphia ohverdamiseni (kuigi me ei mõistnud seda tol ajal), nagu Vana Testament osutas ristile, kuid keegi ei mõistnud seda tegelikult. Ja veebisait WhiteCloudFarm.org vaatab tagasi ja selgitab varasemat Philadelphia ohverdamiskogemust samamoodi, nagu Uus Testament viitas Jeesuse ristiohvrile ja selgitas reaalsuseks saanud ennustusi.

Need veebisaidid on meie kirjutiste "Vana ja Uus Testament". Neli autorit – nagu neli evangelisti – kirjutasid konkreetselt Philadelphia ohverdamisest pärast seda, kui see toimus 2016. aasta oktoobris. Igaüks neist kirjutas oma jagatud kogemustest ja sellest, mida nad oma isiklikust vaatenurgast mõtlesid, kui neli evangeeliumi kirjutajat kirjutasid oma kogemusest Jeesusega. Täna oleme Uue Testamendi "tähtede" kirjutamise faasis, kui jätkame aruandeid trompetiennustustest ja taevas ilmuvatest apokalüptilistest märkidest. Need kaks veebisaiti on tänased Pühakirjad, mis kirjutati ja kirjutatakse Püha Vaimu õliga. Need on Piibli lõpuleviimine – Ilmutusraamatus mainitud kirjutamata asjade üleskirjutamine: seitsme pitseri raamatu sisemus ja seitse kirjutamata äikest. Aga Jumalale olgu au!

Ilmutuse 11. peatükis räägitakse kahest tunnistajast; et nad kuulutavad prohvetlikult 1260 päeva kotiriides ja lõpetavad oma tunnistuse vahetult enne oma surma ja sellele järgnenud ülestõusmist. Mõistes, et kaks tunnistajat esindavad meie kirjutisi Neljanda Ingli sõnumist, saame hakata sümboolikat täpsemalt lahti mõtestama.

Lisaks tuleb märkida, et kahel tunnistajal on erinevad omadused, mis ei pruugi paari kirjeldada, ei eranditult enne üleminekut või pärast seda, kuid kehtivad sageli üldiselt. Näiteks oleme juba väitnud, et kahte tunnistajat mõisteti varem kui Orioni ja Aja laeva sõnumeid. Need on alusuuringud, mis kehtivad jätkuvalt nii meie vana kui ka uue veebisaidi puhul.

Kotiriides prohvetlik kuulutamine enne kahe tunnistaja ülestõusmist ja ülistamist leiab aset kolm ja pool aastat enne Philadelphia ohverdamist – meie hellitatud lootuste sümboolset ohverdust, mida kuulutati LastCountdowni teenistuse kaudu. The LastCountdown.org Veebileht, mis esindab ühte kahest kotiriides prohvetlikust tunnistajast, on alati olnud tumeda ja punaka välimusega, taustal on tähed, nagu oleks see kotiriidega "riidetud" ja öise taeva taustal piiluvad vaid väikesed valgustäpid.

Kotiriidest riietus selgitab sõnumi edastamise ajal pidevat leina seisundit. Mitte ainult ohkamise ja nutu pärast^[39] jäleduste pärast, mida end Jumalaks tunnistav rahvas korda saatis, aga ka usu puudumise pärast, mida me igal pool kohtasime. Ellen G. White kasutas Lutheri tööd kirjeldades kotiriie sümboolikat:

Jumalal oli tema jaoks töö teha. Ta peab veel tõe pärast kannatama. Ta peab nägema seda läbi veriste tagakiusamiste. Ta peab nägema seda kotiriidega riietatuna ja fanaatikute etteheitega kaetud. Ta peab elama, et seda õigustada ja olla selle kaitsja, kui maa võimsad jõud peaksid püüdma seda maha kiskuda. Ta peab elama, et näha selle võidukäiku ja rebima minema paavstkonna eksimused ja ebausk... {GW92 61.1}

Teiselt poolt, WhiteCloudFarm.org Veebisait tõstatati pärast Philadelphia ohverdamist Jeesuse töö teiseks tunnistajaks. See ei ole enam riietatud tähistaeva öö pimeduses, vaid särab päeva heleduses, esindades kaht tunnistajat pärast nende sümboolset ülestõusmist pärast Philadelphia ohverdamist. See näitab meie lootust Pühale Linnale kõrguva mäe varjuna, mis heidetakse pilvedele. Veebilehtede kujundus pandi paika ammu enne, kui mõistsime kogu sümboolikat, mida Jumal inspireeris vend Johni kasutama. Vari sümboliseerib loomulikult hiljem avastatud Chiasmuse mäge, millest oleme kirjutanud aastal Seitse leansi aastat. See uus veebisait juhatab nüüd sisse Jeesuse tuleku hommikul teise ajakuulutuse valju trompetiheliga.

Ja vaatamata helgele lootusele, mis on eksisteerinud alates teise ajakuulutuse saamisest, on meil endiselt kotiriie seljas, sest sõnumi tagasilükkamine ei vähenenud. Ei, aga mida lõpule lähemale jõuame, seda vägivaldsemaks läheb. Kaks veebisaiti, kaks testamenti ja tänapäeva tunnistajad, kes pidid teenima viimaste Jumala ustavate päästjatena, seisavad surma varjus, mille heidab nende peale jumalavihkajate pime raev ja tagakiusamine.

Kahepalgelisuse mõistatus

Nüüd jõuame küsimuseni, kuidas võisid Taanieli 12. peatüki ja Ilmutuse 11. peatüki vande täituda, kui ajapikendus, mille pärast Chiasmuse mäe tipul palvetasime, tegelikult ka täideti. Definitsiooni järgi pikendataks vandes märgitud kindlat tähtaega äkitselt senitundmatul viisil "nende imede lõpuni"! See on koht, kus Jumala sõna geniaalsus kannab vilja. Kui kuuleme Jeesuse sõnu, suhtume nendega tavaliselt nii, nagu oleksime planeedil ainsad. Nüüd aga seadke end mõlemal pool jõge olevate tunnistajate asemele, kes mõlemad pingsalt Jeesusele otsa vaatavad. Esimese tunnistaja nahas kuuleme Jeesuse vannet, kui Ta edastab meile 1290 päeva pikkuse perioodi. Siis läheme teisele poole jõge ja asetame end teise tunnistaja olukorda ning kuuleme samu sõnu, kuid jõe suhtes vastupidises suunas. Jeesus vannub oma seisukohast 1290 päeva kestuse kohta kahes erinevas suunas! Mõistatuse vastus saab ilmseks: Jeesus rääkis kaks tunnistajat kahes erinevas pangas, ja seega on neid kaks eraldi perioodi, kumbki 1290 päeva!

Taaniel näeb Jeesust seismas kahe mehe vahel, kes tunnistavad Tema vannet. Ilmutuse 11:3-4 kujutab sama stseeni, mida me just nägime, kus Ta annab oma kahele tunnistajale tõotuse oma volitusest tunnistada. Ilmutusraamat maalib pildi Sakarja sümbolitega taustaks, kelle nägemus kahest oliivipuust on lisatud viitena:

Ja ma annan võimu oma kahele tunnistajale, ja nad kuulutavad prohvetlikult tuhat kakssada kuuskümmend päeva, kotiriidesse riietatud. Need on kaks oliivipuud ja kaks küünlajalga, mis seisavad maa Jumala ees. (Ilmutus 11: 3–4)

Siis ma vastasin ja ütlesin talle: Mis on need kaks oliivipuud küünlajalga paremal ja vasakul küljel? Ja ma vastasin uuesti ja ütlesin talle: "Mis on need kaks õlipuuoksa, mis kahe kuldse toru kaudu kuldse õli endast välja lasevad?" Ja ta vastas mulle ning ütles: 'Kas sa ei tea, mis need on? Ja ma ütlesin: ei, mu isand. Siis ütles ta: Need on kaks võitu, kes seisavad kogu maa Issanda juures. (Sakarja 4:11-14)

Ilmutuse 11. peatüki kaks tunnistajat on kaks oliivipuud, samas kui Sakarja raamatus on kaks oliivipuud ka kaks tunnistajat, kes on õliga võitud. Seega mõlemad, prohveteerige Püha Vaimu väega, et anda valgust.

Selle kohta, keda ja/või mida need kaks tunnistajat esindavad, on veel palju rääkida, ja seda esitatakse pärandi osas, kuid meie jaoks saame praegu üldistada kahte tunnistajat kahe aruandena, mille kaudu Jumal annab valgust nendele aegadele tänapäeval. Esimene tunnistaja annab oma valgust esimese ajakuulutuse ajal meie kaudu LastCountdown.org veebilehel, samas kui teine ​​tunnistaja edastab oma valgust teisest ajakuulutusest meie kaudu WhiteCloudFarm.org veebisait. Sel viisil on kaks tunnistajat otse ühendatud kahe veebisaidiga ja vastavad kahele tänasele testamendile.

Jeesuse tõotus Ilmutuse 11:3-4 ei ole vähem kindel kui Taanieli 12:7, kus Jeesus vastas oma vandega küsimusele, kui kaua läheb aega, „kuni kõik need asjad on lõppenud”. Ja see pole vähem kindel kui Ilmutusraamatu 10. peatüki vanne, kus Jeesus väitis, et teise Milleri ajani ei ole enam aega. Tegelikult tõestab see, et see Ilmutusraamatu 11. peatükis autoriteediga antud lubadus on vaste Jeesuse tõotusele Ilmutuse 10. peatükis. Siin antakse taas kord prohvetiennustuse jõud. Kuid seda tuleks taas ennustada, et kuulutada lõppu asjadele, millest räägitakse Taanieli 12. peatükis. Ilmutuse 10. peatüki vandele järgneb suur AGA, mis on selge viide, et taas tuleb uus ajaennustus, mis viiks tõesti asjade lõpuleviimiseni:

Kuid seitsmenda ingli hääle päevil, kui ta hakkab kõlama, Jumala müsteerium peaks lõppema. (Ilmutuse 10: 7)

Ilmutuse 11. peatükk kirjeldab seda tunnistamise viimast etappi enne Jumala saladuste lõppu.

Visuaalne sõnum kahe oliivipuu kujul, mis on Jeesusest vasakul ja paremal, sisaldab ka kõrgeima autoriteedi (kellelt pärineb Püha Vaimu õli oliivipuudel) vandumise või lubamise mõistet. Tugeva kooskõla määratleb vandumise kui "seitsme" endale:

H7650, שׁבע, shâba‛, shaw-bah'

Primitiivne juur; nõuetekohaselt täielik, kuid kasutatakse ainult H7651 nimetajana; seitsmele endale, ehk vanduda (justkui deklaratsiooni seitse korda korrates).

Kahepalgelisuse mõistatuse lahendus kehtib ka Ilmutusraamatu 11. peatüki kahe tunnistaja kohta ja lõpuks saame kahe ajaperioodi: paar 1290 päeva pärast Taanieli 12. peatüki vande andmist ja paar 1260 päeva Ilmutuse 11. peatükist. Seega kehtib meie vanal veebisaidil, Philadelphia, isegi enne sadeel ja fiiat, mis ennustati. vanne ja lubadus. Kuid samal ajal on meil ka teine ​​ajakava teise kuulutuse jaoks! Jumala Sõna on eksimatu. Ta andis oma Sõnas ette sätte ammu enne, kui me rohkem aega palusime!

Paljusid sõnu ja daatumeid vanalt veebisaidilt tuleks nüüd sügavamalt uurida, vaadates kaugemale tollasest pinnarakendusest. Seda tehes puutume kokku põhimõttelisema sõnumiga. Sama teeme ka Piibliga, kui võtame näiteks Iisraelile antud lubadused ja rakendame neid enda kohta. Jõuame Iisraeli tähtsuse sügavamale mõistmiseni, kui mõistame, et see rahvas on pärandi kaudu Jumala õnnistuse algne saaja. Selle pärandi oleks võinud saada aga ainult siis, kui neist oleks saanud “ületajad”. Need on kõik õpetused tänapäeva usklikele, kes peaksid õppima Iisraeli kurvast eeskujust ja parandama selle, mida Iisrael tegi valesti.

Meie jaoks on praegu küsimus, kuidas see uus arusaam harmoneerub sellega, mida oleme juba Chiasmuse mäest alates teadnud? Võrdluseks saame oma praegusel diagrammil selgemalt näidata (kahekordse) 1260 ja (kahekordse) 1290 päeva olemasolevaid ajakavasid järgmiselt:

Nii esimese tunnistaja (LastCountdown.org) kui ka teise tunnistaja (WhiteCloudFarm.org) puhul näeme, et 1260- ja 1290-päevane ajaskaala lõppevad koos: esimese tunnistaja puhul vastavalt 18. oktoobril 2015 ja teise tunnistaja puhul 6. aprillil 2019.

Siiski on palju olulisem küsimus: kas diagramm üldiselt ühtib Taanieli 12. peatüki vandega, kus kaks meest seisavad jõe mõlemal kaldal ja vaatavad jõe kohal seisvat Jeesust? See on huvitav tähelepanek, mille vahel on tühimik seitse päeva kahe 1260-päevase ajaskaala vahel, mis eraldab esimese ajajoone lõppu teise ajajoone algusest. Kas sellel seitsmepäevasel vahel on vande andmise stseeniga seoses tähendust?

Jah muidugi! Oleme näinud, kuidas "vandumine" tähendab heebrea keeles sõna-sõnalt "seitsmele endale" ja et Jeesus (keda tähistab number 7, lõpetamise arv) seisab kahe tunnistaja vahel, kes kuulsid Tema vannet ajakavade kohta. Diagrammil asub Ta keskel kaks ajakuulutused, nii nagu Tema ristilöömine asub Vana ja Uue Testamendi vahel.

Selle arusaamaga saame diagrammi veelgi paremini joonistada. Selleks, et nii Jeesuse vanne Taanieli 12. peatükis kui ka Ilmutusraamatu 11. peatükis kahele tunnistajale antud lubadus oleksid täiuslikult harmoonilised, ei tohiks ülemine sinine joon olla üle seitsmepäevase vahe. Seega lükkame sinise 1290-päevase ajaskaala algust 30 päeva võrra, välistades sellega kattumise, ja laseme sellel alata sinise 1260-päevase ajajoonega, nagu allpool näidatud:

Saame uue kuupäeva, mida me veel ei tea: 6. mai 2019 – 30 päeva pärast tuttavat 6. aprill 2019. Meie tähelepanek Taanieli 1290:12-6 7 päeva kohta, mis peaks kestma "nende imede lõpuni", on eriti oluline, kuna see kujutab teise sündmuse ankrut. See kuupäev mängib peagi selle testamendi pärijate jaoks huvitavat rolli.

Tähtis: lugeja ei tohiks neid 1290 päeva segamini ajada 1290 päevaga, mis kestis Taanieli salmi 12:11 jäleduse, mis sai alguse 25. septembril 2015, nagu on näidatud esimesel ja algsel diagrammil. Seal ei viita see samadele sündmustele, mis Taanieli 1290:12 vande 7 päeva jooksul, mis on antud kui "aeg, aeg ja pool"!

Meie äsja leitud periood annab meile piibelliku aluse oodata sündmust 1290 päeva pärast 25. oktoobrist 2015, mis langeb 6. maile 2019. Et teada saada, mis see on, tuleks vaadata perioodide kiastilist ülesehitust: Kohtuotsus elavate üle algas 2012. aastal 6. aprilli ja 6. mai sündmustega ning lõpeb lõpuks 2019 peegelkuupäevagaXNUMX; täpselt seitse aastat hiljem!

See korraldus teeb mitte asetage Jeesus Chiasmuse mäe tippu. Pigem keset otsust elavate kui eeskujuliku Standardi üle, kelle poole peaksid vaatama kõik, kes tahavad jõuda Philadelphia ohverduse tippu. Tõepoolest, Jeesus seisab Ilmutuse 7:1-3 kirjeldatud kohas: kui hädaplaan pidi jõustuma, kuna 144,000 XNUMX ei olnud veel kõik pitseeritud, kui oli saabunud nuhtluste aeg või imede lõpp.

Ja pärast neid asju nägin ma nelja inglit seismas neljal maanurgal ja hoidmas maa nelja tuult, et tuul ei puhuks maa peale ega merre ega ühelegi puule. Ja ma nägin teist inglit tõusmas idast, kellel oli elava Jumala pitser: ja ta hüüdis suure häälega nelja ingli poole, kellele anti maale ja merele kahju teha, öeldes: Ära tee haiget maale, ei merele ega puudele, kuni me oleme pitseerinud oma Jumala sulased nende otsaesisele. (Ilmutus 7: 1–3)

Ilma ajapikenduseta oleks Tema seis 2015. aasta oktoobris olnud armuaja lõpul pühakute eesmärk ja eeskuju. Vastavate piibli ettekuulutuste sõnad lubavad meelega mõlemat võimalust; 1260/1290 päeva tähtaegu võib mõista nii, et need kehtivad kahe tunnistaja suhtes koos või iga tunnistaja kohta eraldi, jagatuna kaks korda. Taas tegi Jumal teadlikult ruumi inimese vabale tahtele. Ta on kõiketeadja; Ta teab lõppu algusest peale, kuid Ta ei piira inimtahet oma etteteadmisega. Kui seitsmenda päeva adventkogudus oleks olnud ustav või vähemalt kahetsenud Orioni sõnumit, oleks Ilmutuse 11. peatüki kahe tunnistaja ennustus võinud lõpule viia ühe 1260-päevase perioodi jooksul, kuid Jumal tegi võimalikuks, et Tema Sõna võiks täituda kahe käiguga; halvimal juhul ühe passiga tunnistaja kohta — ja paraku just nii läkski.

Vere Leping

Kahe ajatelje vahel seisev Jeesus on sümboolikas, mida esindab üks vanimaid ohverdamisvõtteid. Iidsetel aegadel sõlmiti leping, jagades ohvriloomad kaheks osaks ja lepingu osapooled kõndisid tükkide vahel. Nii sõlmis Jumal Aabrahamiga lepingu, kui ta soovis Jumalalt kindlust, et Ta täidab oma tõotuse:

Ja ta võttis need kõik enda juurde [ohvriloomad]ja jagas nad keskeleja pani iga tüki üksteise vastu, aga linnud ta ei lahutanud. (15. Moosese 10:XNUMX)

Ja sündis, et kui päike loojus ja oli pime, vaata suitsuahi ja põlev lamp, mis nende tükkide vahelt läks. Samal päeval Isand sõlmisid Aabramiga lepingu, öeldes: Sinu soole ma annan selle maa Egiptuse jõest suure jõeni, Eufrati jõeni. (15. Moosese 17:18-XNUMX)

Issand sõlmis temaga lepingu, kui Ta läks ohvri poole vahel, et kõik "tõotuse lapsed"^[40] loetaks Aabrahami jaoks.

Ohverdamise osade vahel läbimine oli oma elu pühendumine kokkuleppe täitmisele. "Loomade elud panid lepingus osalenute elud."^[41] See oli pühalik vanne, et kui nad lepingut rikuvad, muudetakse nende elu nagu lõhestatud looma oma!

Vereleping andis edasi enesekuritegude vande. Asjaosalised kõndisid tapetud loomade vahel, öeldes: "Tehakse mulle seda, kui ma oma vannet ei pea."^[42]

Oluline on mõista, mis see maksma läks, et meie kui mittejuutidest kristlased saaksime igavese lepingu otse, juutidest sõltumatult. Umbes 2000 aastat kehtis leping Jumala ja Aabrahami sõna otseses mõttes järglaste vahel, kes pidid olema inimkonna heategijad, ning pääste toimus juutide kaudu.^[43]

Olude tõttu said Aabrahami lapsed Egiptuses orjadeks. Jumal vabastas nad orjusest ja uuendas oma lepingut nendega Siinai mäel, kus Ta andis kümme käsku. Need kaks tunnistuse tabelit olid Jumala leping Iisraeliga ja need kirjeldasid lepingu tingimusi. Paktil on kaks osapoolt ja kummalgi osapoolel pole mitte ainult eeliseid, vaid ka kohustusi, mida tuleb täita.

Iisrael kui rahvas ei pidanud kümmet käsku, kuid saatis oma Poja Iisraeli suguvõsasse, andis Jumal kellegi, kes täidaks lepingu tingimusi. Jeesus tuli täitma Iisraeli lepingust tulenevaid kohustusi.

Ärge arvake, et ma olen tulnud seadust või prohveteid tühistama: ma ei ole tulnud hävitama, vaid täita. (Matthew 5: 17)

Lõpuks oli Jeesus ainus, kes oli järginud Jumala seadust, lepingu kohustust. Seda tehes sai Ta vastavalt lepingu tingimustele Jumala tõotused ja temast sai kõige selle pärija, mida Jumal oli inimkonnale lubanud.

Tihti öeldakse, et Jeesus oleks võinud kogu õigusega ristilt alla tulla ja kuningana taevasse naasta, sest ta võitis patu. Teatud mõttes on see tõsi, kuid see oleks vastuolus Tema armastuse iseloomuga, sest siis oleks kogu maailm igaveseks kadunud, sest nad ei vastanud lepingu nõuetele nagu Tema. Sellepärast oli Jumala tahe, et Tema Poeg kannataks ja sureks teiste eest – lunastaks nad.

Olles võitnud kõik asjad ja saanud kõik Jumalalt, tegi Jeesus ainsa otsuse, mille teeb Armastus: Ta otsustas selle kõik ohverdada – teiste nimel. Ta sõlmis uue lepingu paremate tingimustega: selle, mille Ta oli juudina vanale lepingule kuuletudes pärinud, annab neile, kes Temasse usuvad.

Kuid nüüd on ta saavutanud suurepärasema teenistuse, kuivõrd ta on ka parema lepingu vahendaja, mis on sõlmitud parematele lubadustele. (Heebrealastele 8:6)

Ta täitis vana lepingu tingimused selle ainsa pärijana ja sõlmis uue lepingu erinevate tingimustega. Pääste ei tulnud enam läbi kogu Iisraeli rahva, vaid eelkõige Tema kaudu.

Uue lepingu jõustumiseks pidi Jeesus ohverdama verd – mitte sümboolse looma verd, vaid oma verd. Seda tehes täitis Ta täielikult Jumala kohustused Iisraeli ees vana lepingu alusel. Jumal oli vandunud omale haiget ega tahtnud taganeda ning surmale alludes viidi Tema peale enesekuritegu. Oma eneseohverduse teoga kirjutas Jeesus kohe alla oma uuele lepingule veres ja täitis kõik vana lepingu järgsed kohustused, vabastades sellega Jumala edasistest kohustustest Iisraeli kui rahva ja rahva ees. Sellest ajast kuni selle ajani on Iisraeli rahvas võrdsetel alustel kõigi teiste rahvastega, olles kaotanud erilise rolli, mis neil oli enne Päästja tagasilükkamist.

Tänapäeva Testament

Kõik, mis juhtus seoses lepinguga Aabrahamist Jeesusega, on kordunud. Kristlastest, nagu ka Aabrahami lastest, said aja jooksul orjad. Egiptuse orjade asemel said kristlased paganluse ja paavsti hierarhia orjadeks. Seejärel tõstis Jumal üles protestantlikud reformaatorid, kes nagu Mooses tõid kristlased samm-sammult välja valereligiooni vangistuse alt. Seitsmenda Päeva Adventkogudus oli viimane protestantlik kirik ja see on see, mis sai seitsmenda päeva hingamispäeva taastamisega uuesti Jumala Seaduse, nii nagu Iisraeli lapsed said Moosese ajal kümme käsku.

Nagu Iisraeli lapsed, mässas aga ka adventism 1888. aastal Tõotatud Maa piiridel ja pidi kõrbes rändama. Iisraeli kõrbes ekslemine lõppes, kui Joosua – Kristuse esikuju – marssis Kaananimaale. Sellegipoolest jätkasid Iisraeli lapsed üldiselt mässulist laskumist, kuni Jeesus – tõeline Messias – tuli ja uuendas lepingut, nagu eespool selgitatud. Sarnaselt saatis meie põlvkonnas Jumal pärast pikka kõrbes ekslemist kiriku juures Püha Vaimu koos hilisvihmaga, et ilmutaks Jeesust Orionis, et need, kes Teda vastu võtavad, saaksid oma südames seaduse vastu võtta ja seeläbi uue lepingu tingimusi täita.

Juhtum Jumala rahvaga ei erine tänapäeval kui Iisraeli ajal. Adventism ei täitnud uue lepingu tingimusi. Neil oli Seadus käes, kuid nad rikkusid seda vaimus. Vaid väga väike jääk klammerdus lepingu külge, järgides ustavalt selle armastuse tingimusi ja sai seeläbi selle eeliseid.

Lepingu kaks suurt käsku on armastada Jumalat ülimalt ja armastada ligimest nagu iseennast.^[44] Uue lepingu tingimused on, et need põhimõtted kirjutatakse meie südamesse usu kaudu. Armastada oma ligimest – kogu maailma – nagu iseennast, tähendab töötada nende päästmise nimel, nagu oleks see meie oma. See on anda neile viimane armusõnum, et nad saaksid oma pattu ära tunda ja seda kahetseda, enne kui on liiga hilja.

Olles näidanud üles vajalikku usku, mis seadis armastuse kadunute vastu nende endi igavestest huvidest kõrgemale, oleks väike käputäis inimesi – nagu Jeesus – teoreetiliselt võinud selle maailma ristilt lahkuda, et minna taevasse ja saada igavene tasu. Samas on seesama konks: see oleks vastuolus nende südamesse kirjutatud armastuse iseloomuga, sest kõik teised oleksid määratud igavesse surma, kui nad pole täitnud uue lepingu tingimusi, omada Jeesuse usku. Sellises olukorras on teha ainult üks armastav valik, nii et rühm pakkus seda Philadelphia ohverdamine, nii et nende valduses olev leping saaks teistele kättesaadavaks teha, et sellest osa saada.

Isand, kes jääb sinu telki? kes elab su pühal mäel? ...Kes vannub omale kahju ega muutu. (Ps 15: 1,4)

Võib-olla peavad tänapäeva testaatorid oma lepingule alla kirjutama ka verega, nagu on selgitatud § 1 sellest testamendist. Kui jah, siis saavutavad nad midagi sarnast, mida Jeesus: nad pärandavad pärijatele rikkaliku rikkuse, mille nad on saanud endise lepingu alusel. Ent kui Jeesuse veri suutis inimeste süüd lunastada, siis meie oma mitte. Seetõttu ei saa vande needust tõsta nende peast, kes lükkavad tagasi viimase armusõnumi – neljanda ingli sõnumi Jeesusest Orionis. Olles hilise vihma sõnum, on selle otsustav tagasilükkamine Püha Vaimu teotamine, mida ei saa andeks anda.

Nii täidab Jumal kogu oma lepingulise kohustuse endise Jumala koja, seitsmenda päeva adventistide ees. Käesolev testament annab kogu materiaalse ja immateriaalse vara (kirjeldatud jaotises 3) pärijatele, kes on kindlaks määratud. § 1.

Viimane võimalus Testaatoritega liituda

Selle testamendi ratifitseerimise aja lähenedes on Jeesuse tänastel jüngritel oluline mõista, et hea usu näitamise üheks osaks on elu pantimine. Jeesuse ajal ei tunnistanud paljud juutide kartuses avalikult oma usku. Nad kartsid saada tagakiusamist ja tapmist, kuid nad ei suutnud igavesti sellesse seisundisse jääda ja oma usku säilitada. Usk peab viima nähtavate tegudeni!

See teine ​​kord kuulutus pärast Philadelphia ohverdamine, laskume kujundlikult Chiasmuse tipust kesknõlvadele, kuhu varjatud ustav Jumala rahvas on roninud püüdes põgeneda allolevast Babüloni orust. Pingutust tuua abi sellistele siinpool kiastilist mäge on kujutatud erinevate sümbolitega Johannese raamatu viimases loos, 21. peatükis.

Kohal oli seitse jüngrit – arv, mis kujutas endast selle lepingu testamenditegijaid ja seitset tähte Jeesuse paremal käel^[45]– ja nagu meie, ootasid nad mere ääres, et ülestõusnud Issand neile vastu tuleks. Ootamise ajal püüdsid nad merel kala – kujundlik meie meestepüügist maailma inimeste meres. Kaldalt hüüdis Jeesus neile:

Siis Jeesus ütles neile: "Lapsed, kas teil on süüa?" Nad vastasid talle: "Ei." Ja ta ütles neile: Heitke võrk laeva paremale küljele ja te leiate. Nad heitsid seetõttu, kuid nüüd ei saanud nad seda kalade rohkuse tõttu välja tõmmata. (John 21: 5-6)

Võrgu heitmine teisele poole laeva sümboliseerib meie pingutusi pärast Philadelphia ohverdamine, paremal pool aja kiastilist mäge. Oleme ikka veel meeste püüdjad, hingede püüdjad ja Piibel näitab, et nüüd, mil töötame teisel poolel, püüame oma Inter-“võrgu” tegevuses palju kinni!

See Issanda suur kalasaak on väärtuslik, isegi kui see paati ei tule. Sümboolika näitab, et kalad tuuakse kaldale – taevasele Kaananile – läbi vesise surmaristimise. Nii täidavad need hinnalised auhinnad – teksti järgi 153 – olulist rolli viienda pitsati osa täitmisel:

Ja kui ta avas viienda pitseri, Ma nägin altari all nende hingi, kes tapeti Jumala sõna ja tunnistuse pärast, mida nad pidasid: ja nad kisendasid valju häälega, öeldes: "Kui kaua, Issand, püha ja tõeline, kas sa ei mõista kohut ega maksa kätte meie vere eest maa peal elavatele inimestele?" Ja igaühele anti valged rüüd; ja neile öeldi, et nad puhkaksid veel veidi aega, kuni täidetakse ka nende kaasteenijad ja nende vennad, kes tapetakse nagu nemadki. (Ilmutus 6: 9–11)

Nii on neil uutel pöördunutel võimalus selles töös osaleda, lisades testamendile oma karmiinpunased allkirjad testaatorite ees. Need, kes usuvad enne testamendi kinnitamist, saavad erilise tunnustuse:

Märkasin nende rõivastel äärisena punast; nende kroonid olid hiilgavad; nende rüüd olid puhasvalged. Kui me neid tervitasime, küsisin Jeesuselt, kes nad on. Ta ütles nad olid märtrid, kes olid Tema pärast tapetud. {EW 18.2}

Peetrus oli Jeesuse kohtu alluvuse ajal Issandat kolm korda salganud, kartes, et teda tapetakse. Jeesus seadis kolm korda kahtluse alla oma pühendumuse, et võimaldada tal ebaõnnestumisest üle saada. Lõpuks näitas Peeter oma ustavust ka märtrina surmaga. Jumala Sõna näitab taas, et on kaks klassi: Peetrused ja Johannesed – nagu sümboolsed Mooses ja Eelija. Peetrus suri märtrina, kuid Johannes elas oma elu välja, tema vaenlased ei suutnud teda tappa. Esimesed on need, kes ujuvad läbi vee, sümboliseerides surma, samas kui teised on need, kes tulevad vee kohal (elus) kaldale, kus on Jeesus. Mõned surevad, kuid jõuavad varem,^[46] teised jäävad elama, kuid saabuvad hiljem. Igaüht hoitakse kiusatuse tunnist erineval viisil – kas surma või säilitamisega.

Nende asjade üle mõtiskledes on loomulik imestada konkreetsete inimeste saatuse üle, kuid Jeesus hoiatab, et me ei spekuleeriks kaugemale sellest, mis on selgunud:

Jeesus ütleb talle: Kui ma tahan, et ta jääks, kuni ma tulen, mis see sinu jaoks on? järgi mind. (John 21: 22)

Jeesus jätab lõpliku otsuse endale. Peame neis küsimustes Tema tahtele alluma ja Teda järgima. Sellegipoolest on ütlematagi selge, et igaüks peaks uurima oma südant ja tõestama, kas ta on valmis seisma Issandat salgamata, kui ta seisab silmitsi väljavaatega saada tapetud tema seotuse tõttu kõrge hingamispäeva adventliikumisega.

Meie oma ei ole käputäie inimeste töö ja sõltumata sellest, millisesse klassi keegi kuulub, on meie hääl igaüks kes on uskunud, et meie aruannet tuleks sel otsustaval tunnil kuulda võtta!

Ära karda neid asju, mida sa kannatad: vaata, kurat heidab mõned teist vangi, et teie üle kohut mõistaks; ja teil on viletsus kümme päeva: ole ustav surmani, ja ma annan sulle elukrooni. (Ilmutuse 2: 10)

Ülesande täitmiseks peavad paljud koostööd tegema. Just seetõttu, et meil puudus adventistide tuge, kes olid ainsad, kes seda pakkusid, vajasime rohkem aega.

See oli karm reaalsus. Nii nagu Jumal vajas inimeste koostööd, et anda oma vana lepingu alusel antud tõotuste õnnistusi, nii sõltusime ka meie sõnumi vastuvõtmisest adventistide poolt, et tuua rahvahulkadele uue lepingu õnnistusi. Kuid nagu Jeesus, ei muuda me oma vannet, kuigi vandusime omale kahju. Kui meie töö päästesõnumiga maailma jõudmiseks oleks pidanud lõppema esimese 1260-päevase ajajoone lõpus 18. oktoobril 2015, kõndisime koos Jeesusega läbi vandeohvri poole, olles juba usus tõotanud Teda järgida. mis iganes hind!

Meie usutõotus uuendati Chiasmuse mäe tipus, kui palusime rohkem aega, ja kinnitus saabub siis, kui usk kohtub tegelikkusega või kui Kristus, kes meid tugevdab, ohverdatakse meie verd.

Sest seal, kus on testament, peab tingimata olema ka testaatori surm. Sest testament on jõuline pärast inimeste surma, vastasel juhul pole sellel testaatori eluajal jõudu. (Heebrealastele 9:16-17)

Adventkiriku vaikimisi andis meile igavene leping peale nende, ja kui me selle surma kaudu ratifitseerime, antakse see omakorda selle testamendi kaudu kõigile, kes on uskunud meie aruannet kui sobivaid pärijaid.

Rituaal, milles Aabraham osales, kujutas endast lihtsalt seda, mida lõpuks on vaja lepingu ratifitseerimiseks. See oli vereleping, kuid Aabraham ei andnud oma verd, sest see oli näide palju suuremast lepingust, mis on sõlmitud kogu inimkonnaga kõigi põlvkondade jooksul usu kaudu! Jeesus andis oma vere Kolgatal, näidates sellega oma pühendumust ja volitusi lepingu tingimusi täita. Pakume ka oma verd, näidates oma pühendumust Philadelphia ohverdamine teha Smyrna pärand kättesaadav pärijad.

Selle verepitseri abil oleks igaveseks kindlaks tehtud, et võit, mille Kristus saavutas ristil, oli piisavalt võimas, et kirjutada seaduse täielik põhimõte inimeste südametesse. Meie veri ei lepitaks midagi, kuid see oleks vajalik testamendi kinnitamiseks testaatorite allkirjana, nagu on kujutatud pooleks jagatud loomade surmast. See oleks viimane tõestus Kristuse armastusest inimese südames tema kaasinimese vastu.

Jeesus ja kohtuotsuse pitserid

Jumala lepingut ei saa lahutada Tema seadusest, sest see on Tema seadus. See on kirjutatud meie südamesse Jeesuse uue lepingu täitmiseks!^[47] Kohtuotsuse eesmärk on kinnitada, kas me oleme tõepoolest lepingu ratifitseerinud, lubades Jumalal kirjutada oma seaduse meie südamesse, ja lõpuks lepingu ellu viia. Ja kus on Jeesus lepinguga seoses? Ta seisab ohvri kahe poole vahel, see tähendab elavate kohtuotsuse kestust täpsustava vande kahe ajajoone vahel. Seega seisab Jeesus kohtuotsuse keskpunktis keskpunktina, jumaliku standardina, mille seadus on kirjutatud Tema südamesse.

Esimesel ajateljel valmistati meid ette ohverdamiseks, et peegeldada Kristuse olemuse täiust. See ohver on tõend selle kohta, et seadus on tõepoolest meie südamesse kirjutatud – sealhulgas armastus ligimeste vastu.

Elavate kohtuotsus on ka periood, mil seitsmes pitser on avatud! sisse Seitse lahjat aastat, nägime, et Ilmutusraamatu pitserid moodustavad kiastilise mustri, kus pitsatid on tõhusalt virnastatud nii, et need sulguvad vastupidises järjekorras, kui need avati.^[48] Virna kolm parimat pitserit esitati järgmiselt:

Nüüd, kui meil on selgem pilt kahe tunnistaja üldisest ettekuulutamise ajakavast, tuleb selgem pilt ka pitseritest. Täpsustame nende pitsatite algus- ja lõppkuupäevi, mida see uus arusaam puudutab, alustades seitsmendast pitsatist, millel on nüüd selgem tähendus:

Ja kui ta avas seitsmenda pitseri, taevas valitses umbes pool tundi vaikus. (Ilmutuse 8: 1)

Oma avaldatud kirjutistes oleme pool tundi õigesti tõlgendanud kui aja mõõtmist Orioni kella kohtuotsustsükli suhtes, mis on loogiline, kuna tegemist on seitsme pitseri raamatuga, ja kohtuotsuse tsükkel on tsükkel, mis vastab viimasele päevale enne Jeeriko langemist oma seitsme marssiga. Jeeriko ümber toimuvate marsside muster on võtmetähtsusega ja seda on üksikasjalikult selgitatud Ajalugu kordub – II osa ja ka sisse Babülon on langenud! – I osa. Kohtuotsuse kella täispikk “päev” on 168 aastat, seega on üks tund lihtsalt 168 ÷ 24 = 7 aastat, mis omakorda tähendab, et pool tundi on kolm ja pool aastat.

Viga, mida peaaegu kõik teevad – ja me tegime ka – on eeldada, et see periood peab hõlmama kogu pitserit. See vaikuseaeg on antud esimeses salmis, kuid järgnevad salmid on seotud ja me peame ka nendega arvestama. Tuleme selle punkti juurde tagasi, sest seal on kaunis pärl, mida avastada! Praegu piisab, kui tühistada piirang, et seitsmes pitser, mis vastab elavate kohtuotsusele, ei tohi olla pikem kui kolm ja pool aastat. Nagu nägime, kehtib Jeesuse poolteise korra vanne kahe samaväärse perioodi kohta! Seega on meil elavate üle otsustamiseks aega seitse aastat – üks tund kohtukella järgi – selle ajaraami teise poole asemel. See viitab algsele selgitusele alates Seitse lahjat aastat (ülaloleval graafikul), kus elavate inimeste otsus on märgitud 25. oktoobrist 2015 kuni 6. aprillini 2019, mis on seitsmeaastase ajavahemiku teine ​​pool.

Jeesust, keda tähistab number seitse, tähistatakse seega kahekordselt elavate üle otsustamise ajal. Otse selle keskel on seitsmepäevane periood, mis kujutab Jeesust seismas jõel ja andmas vannet Taanieli 12:7. Samal ajal on kogu vande kestus vastav seitse aastat, mis esindab Jeesust kui kohtuotsuse teemat ja standardit, mille järgi mõistetakse kohut elavate üle, Tema seadus on kirjutatud südamesse.

Kuid see pole veel kõik, mida me seitsmenda pitseri avamisel näeme! See on ka kahe tunnistaja ettekuulutuse ajakava! Jeesuse vanne Taanieli 12:7 annab kogu seitsmenda pitseri suurema ajaraami kahes 1290-päevases osas, samas kui Tema lubadus anda kahele tunnistajale võim on veidi lühem periood (kuid siiski seitse aastat) suuremas osas. Seega on pilt Jeesusest ja vähemal määral kahest tunnistajast, mis on kirjalik ülestähendus Tema häälest Orionist, mis on kirjutatud Püha Vaimu väe kaudu hilises vihmas, et Temast kogu maailmas tunnistada. Need, kes usuvad Jumala häält Orionist, on lunastatud, kelle südamesse on kirjutatud ka Jumala seadus!

Kas näete siin esitatud ilusat pilti? Las Jeesuse sõnad rahuldavad oma hinge:

Ma ei jäta sind lohutaks: ma tulen sinu juurde. Veel natuke aega ja maailm näeb mind [Orionis] mitte enam; aga te näete mind, sest mina elan, elate ka teie. Sel päeval saate teada, et ma olen oma Isas [st Jeesus ilmub aastal aeg], ja sina minus ja mina teis. Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see armastab mind; ja kes mind armastab, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ja avaldan end talle. (Johannese 14:18-21)

Jeesus seisab oma rahvas ja Tema rahvas Temas, ühtsuse pildina. See on taastatud Jumala kuju; Kristus ja Tema pruut – teine ​​Aadam ja teine ​​Eeva.

Sest me oleme tema ihu, tema lihast ja tema luude liikmed. Sellepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning ühineb oma naisega ja nad saavad üheks lihaks. See on suur saladus, aga ma räägin Kristusest ja kirikust. (Ephesians 5: 30-32)

Kas saate aru, mis on kohtuotsuse teema? The jumalakuva on nüüd täiesti lahti, et saaksite seda hinnata ja sellega kontrastida metsalise kujutis! Eedeni juurtega Jumala kuju taastamine jõuab lõpule seitsmenda aastatuhande järel maa taasloomisel. Siis suletakse kohturaamatud ja seitse pitserit seovad igaveseks patutõendid ja mälestused Jumala kuju moonutamisest maa peal. Kuna Orioni rühmitused on nüüd lahti ühendatud, seotakse selle seitsme tähe magusad mõjud Jumala rahvaga, et need ei kao enam kunagi. Kui elavate kohtuotsus on lõppenud, kinnitavad allesjäänud pitserid sammu haaval iga sündinud inimese meelest Jumala igavese lepingu võitu. See on lugu seitsmest hülgest.

Vaadates uuesti teisi tihendeid, on paar täpsustust õiged, sest need suletakse vastupidises järjekorras, nagu need avati.

Mis tähtsus on sellel suurel pildil hea ja kurja vahelisest suurest võitlusest? Seitsmes pitser hõlmab Jumala ja inimese vahelise igavese lepingu kulminatsiooni. Seitsme pitseri raamatu avamine on seotud testamentidega. See sisaldab kogu kohtudokumentide toimikut, mis on seotud kurjade inglite suure taevast väljaajamisega ja inimkonna omaksvõtmisega nende asemele Jumala poegadeks!

Kuues pitser sisaldab Jeesuse Kristuse nähtavat ilmumist õelatele, kes varjavad:

Ja ütles mägedele ja kaljudele: "Kukkuge meie peale ja peidake meid!" selle palge eest, kes istub troonil, ja Talle vihast: Sest tema viha suur päev on tulnud; ja kes suudab seista? (Ilmutuse 6:16-17)

Kurjad püüavad end Jeesuse näo eest peita, mis viitab nädalale, mil Ta on nähtav kasvaval pilvel. Nad on kogenud katkude üha karmimaid ja Jeesuse tagasitulek toob endaga kaasa üksnes hukkamõistu ja kohutava surmaende, kui nad tunnevad Tema viha nende vastu. Neid, kes suudavad seista, kirjeldatakse järgmises peatükis, ülejäänud aga jäetakse surema seitse lahjat aastat, kuna planeet alistub ülemaailmse aatomisõja pikaajalistele mõjudele koos Alnitaki hüpernoovaga.^[49] Selle mõistmisega langeb ülaltoodud salm täiuslikku harmooniasse kuuenda pitseri sulgemisega teise tulemise päeval.

Viienda pitseri osas teeme väikese täpsustuse, nihutades selle lõppkuupäeva ajale, mil õelad on surnud, mis on lõplik vastus küsimusele altari all olevate märtrite hingede kohta:

Ja nad kisendasid valju häälega, öeldes: "Kui kaua, Issand, püha ja tõeline! kas sa ei mõista kohut ega maksa kätte meie vere eest neile, kes maa peal elavad? (Ilmutuse 6: 10)

Pärast seitset lahjat aastat on kõik kurjad (“need, kes elavad maa peal”) surnud, aatomitalve külma käes võidetud ja Jumal on märtrite vere täielikult kätte maksnud. Seejärel sulevad allesjäänud pitserid lõpuks paturegistri, kuni Kristuse igavese võidu üleüldine tunnistus antakse igalt keelelt – nii õigetelt kui ka õelatelt.

Sest on kirjutatud: "Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, kõik põlved painduvad minu ees ja iga keel tunnistab Jumalat." (Roomlastele 14:11)

Vaikus taevas

Üks hämmastavamaid kinnitusi Jumala juhtimisele selles teenistuses on seitsmendas pitseris, mis hõlmab kahte tänapäeva testamenti. Me juba märkisime, et me ei tohiks eeldada, et taevane vaikus on ainus asi, mida seitsmes pitser kirjeldab. Kuidas sobib meie uus arusaam seitsmenda pitseri seitsmeaastasest ajavahemikust ettekuulutusega? Pange tähele, et see tuleb Ilmutuse 7. peatüki ja 144,000 XNUMX pitseerimise kontekstis:

Ja pärast neid asju nägin ma nelja inglit seismas neljal maanurgal ja hoidmas maa nelja tuult, et tuul ei puhuks maa peale ega merre ega ühelegi puule. Ja ma nägin teist inglit tõusmas idast, millel on elava Jumala pitsat [millega 144,000 XNUMX on pitseeritud]: ja ta hüüdis suure häälega neljale inglile: kellele see haiget teha anti maa ja meri, öeldes: Ei tee haiget maad, ei merd ega puid, kuni me oleme pitseerinud oma Jumala sulased nende otsaesisele. (Ilmutus 7: 1–3)

Siin kirjeldatud suhtlus on väga paljastav! Esimesed neli inglit hoiavad tuult, kuid neil on vägi maale haiget teha, see tähendab lasta neljal tuulel minna. Sellegipoolest takistab neid teine ​​ingel, öeldes, et Jumala sulased pole veel pitseeritud! See on väga ebatavaline asjaolu! Need neli inglit näivad olevat jumaliku plaaniga sünkroonis ja nende juurde tuleb saata spetsiaalne sõnumitooja, et nad rivist välja ei läheks! Kes on need neli inglit või sõnumitoojad, nagu seda sõna võib ka tõlkida?^[50] Stseen tuletab meelde kuuendat trompetit:

Ja kuues ingel puhus puhuma ja ma kuulsin häält kuldse altari neljalt sarvelt, mis on Jumala ees, ütlevat kuuendale inglile, kellel oli trompet: Vabastage neli inglit, kes on seotud suures Eufrati jões. Ja vabastati neli inglit, kes olid ette valmistatud tunniks ja päevaks, kuuks ja aastaks, selleks, et tappa kolmas osa inimesi. (Ilmutus 9: 13–15)

Siit leiame samad neli inglit, kellel on vägi maale haiget teha! Orioni neli välimist tähte, millest igaüks kannab teatud aja sõnumit (seega sõnumitoojad ehk inglid), hoiavad piltlikult öeldes tagasi hävingutuuli, kuni kella saabub. Ilmutuse 7. peatükis näeme, et Orion osutas kuuendale trompetile – neljale välistähele neljandale (varajases trompetitsüklis), kui inglid, olles selleks tunniks ette valmistatud, vabastati oma hävitavat tööd tegema. Kuid probleem seisnes selles, et nad olid seotud Eufratiga ega pääsenud maailma! Ja miks? Miks peaks Jumal saatma teise ingli, et need neli ümber suunata?

Viidates kuuendale trompetile, kirjutasime sisse Kaksikute surm nende inglite kohta:

Taevase pühamu puhul räägitakse neljast metsalisest^[51] või elusolendid^[52] mida kujutavad Orioni kella neli kätt ja jalga tähte – kõike sümboliseerivad altari neli sarve. See räägib neljast seotud inglist, mis tähendab seda miski on sõnumit sidunud [neljanda ingli sõnum, mida esindab Eufrat] ja hoida seda levimast nii, nagu ta peaks – nimelt koguduse olemasolevat juhtkonda:

Ainus, mis takistab Jumalal täitmast oma eesmärke otse oma lastele, on see, kui nende seas on patt. Just Seitsmenda Päeva Adventkoguduse juhid olid sõnumi edastamise takistuseks. Nende elust suurem vari varjas Orionilt kogu valguse. Me kirjeldasime seda juba varem, kuid vaatamata meie optimismile, et inimesed ärkavad Orionis üles ja eristavad oma Issandat, ei teinud nad seda kunagi. Seitsmenda päeva adventkogudus ei teeks oma osa sõnumi edastamiseks – ega isegi LAKSA seda välja!

Neli inglit tegutsesid täiuslikus kooskõlas Jumala plaaniga, kuid kirik ei teinud sõnumile jõudu andes koostööd. Seega saadetakse teine ​​ingel hädaolukorraga tegelema sõnumiga „Oota! Meil pole veel olnud võimalust Jumala teenijaid pitseerida!” — eemalviibiva koguduse tõttu! Nendest asjadest tollal aru saamata ootasime, et kuues trompet kõlaks valjude toonidega ja alles siis, kui saime aru, mis nipis kirik oma liikmetele tol ajal mängis.^[53] et hakkasime aru saama, miks oli vaja viivitust. 8. peatükk, mis algab seitsmenda pitseri avamisega, annab suure pildi sellest, kuidas Jumal kaotatud aja taastab!

Ja kui ta avas seitsmenda pitseri, valitses taevas vaikus umbes pool tundi. (Ilmutuse 8: 1)

Nägime juba, kuidas me ei pea eeldama, et pooletunnine vaikus on kogu pitseri kestus, vaid kas see on teie meelest juba paika loksunud, miks kas taevas on vaikus? See on põnevuse vaikus, kui taevane universum jälgib, mis eriolukorrast saab! Need kolm ja pool aastat olid maa peal vaikivad ka selles mõttes, et vajalikke hoiatusi taevast ei antud – ei kiriku ega piisavalt suured maailmasündmused, et ärgata ja hoiatada inimesi tulevast.

Kuigi see oli vaikuse aeg, oli tegevust siiski näha.

Ja ma nägin seitse inglit, kes seisid Jumala ees; ja neile anti seitse trompetit. (Ilmutuse 8: 2)

Siinkohal ei ole vaikus veel katkenud, kuid sündmuste käik on paljastamas. Esiteks, vaikuses, John näeb seitse inglit, kes seisavad Jumala ees. See tähistab seitset Orioni tähte, sest need on seitse inglit, kes seisavad Jumala ees ja on valmis teenima isegi siis, kui kirik neid ei soovi.

Järgmisena näeb Johannes ikka veel vaikides, et neile antakse seitse trompetit. Nüüd, kui meil on kahest tunnistajast suur pilt, näeme, et see vastab trompetitsüklile esmakuulutamise ajal, mil inglid Orioni kella ümber esmakordselt anti või määrati Ilmutusraamatu seitsmele trompetile, alates 31. jaanuarist / 1. veebruarist 2014. Viimane võistlus jutlus.

Kas näete, kuidas see kirjeldus sobib eelmises salmis mainitud vaikuse perioodiga? Neile anti trompetid, kuid siiani pole nad nendega häält teinud! Kuni me ei loe millestki kuuldavast, peaksime aru saama, et see viitab ikkagi vaikuse ajale!

Järgmisena loeme palvetest altari ees ja suitsutuskasti mahaviskamisest:

Ja tuli veel üks ingel ja seisis altari ees, millel on kuldne viiruk; ja talle anti palju suitsutusi, et ta ohverdaks seda koos kõigi pühakute palvetega kuldaltaril, mis oli trooni ees. Ja viiruki suits, mis tuli koos pühakute palvetega, tõusis ingli käest üles Jumala ette. Ja ingel võttis suitsutusahju, täitis selle altari tulega ja viskas maa peale; ja kostis hääli ja äikest ja välke ja maavärinat. (Ilmutuse 8:3-5)

Kes on see Ingel, kes teenib viirukialtaril? See oleks taevase pühamu ülempreester või muidugi Jeesus ise! Kas mäletate, kus Jeesus ülaltoodud diagrammi suhtes seisab? Ta seisab trompetitsükli lõpus, kus lõpeb kuues trompet ja algab seitsmes – kahe vande andmise kolme ja poole aasta pikkuse perioodi keskel. See on punkt, kus Ta võiks teenida võrdselt hästi nii esimesel kui ka teisel perioodil (kui adventkirik oleks ustav).

See stseen vastab kuuendale trompetile, kus hääl kostub kuldse altari (viirukialtari) neljast nurgast. Siis tuleb Jumala ette rohkelt palveid Jumala ustavatelt, millega kaasnevad paksud viirukipilved. Isegi seitsmenda päeva adventkoguduse tegevuses esmakordse väljakuulutamise trompetitsükli ajal põhjustas nende mäss San Antonio peakonverentsi istungil nende pühakute palved, kes seal veel olid, tõusma kõrgemale kui kunagi varem! On lihtne näha, et see eestpalve stseen vastab ustavate palvetele, mis viivad meie palvele Chiasmuse mäe otsas ja kaasa arvatud. Vastuseks ütles Jumal teist korda kuulutuse, mis selgitab hääli ja äikest ning annab vihje toimuva kohta, nagu näete.

Pidage meeles, et just esimese kuulutuse ajal avaldasime tänapäeva Eelija palve kuuenda trompeti eest:

Issand, Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumal, olgu sel päeval teada – kolmapäeval, 8. juulil 2015 [kuuenda trompeti algus]— et sina oled Jumal Iisraelis ja et mina olen su sulane, ja et ma olen kõike seda teinud sinu sõna järgi. Kuula mind, Issand, kuula mind, et see rahvas teaks, et Sina oled Issand Jumal ja et Sa oled nende südamed tagasi pööranud.

Puhasta, Issand, oma maja jesuiitide haisust ja usust taganemisest! Las Sinu kulutav tuli, vastavalt Hesekieli 9. peatükile, teeb oma tööd, et Sinu kirik saaks taas paista valgusega, mille sa talle valisid, et see valgustaks kogu maad.

Miks tuli sel päeval ei langenud? Skeptikud ja kahtlejad lükkasid selle palve kohe tagasi, kuna see oli valeprohvet. Nad ei mõistnud, et Jeesus seisab ajas ja et Tema teed on inimeste teedest kõrgemad! Aga need, kes seda teadsid Jumal ei ole ainult armastus, hoidsid oma usku kuni vastuse saabumiseni. (Muidugi, isegi kui tuli oleks sel päeval kirikule langenud, oleksid vasturääkijad selle irratsionaalselt omistanud valede imedele, mitte tõele alistumisele, sest nad armastavad pigem pimedust kui valgust. Tema valgust hindavad vaid need, kes armastavad tõde.)

Kuidas siis palvele tegelikult vastati? Kui me palvetame Tema poole, kes on, kes oli ja kes tuleb, võime avastada, et meie palvetele vastatakse palju hiilgavamal viisil, kui me eales arvatagi oskasime! Jeesus teadis, et kõige parem oleks Eelija palvele vastata veidi hiljem, mitte vaikse trompetitsükli kuuenda, vaid valjuhäälse ümberpööratud trompetitsükli kuuenda trompeti juures! Teiselt poolt Chiasmuse mäelt alla laskudes möödume taas samast ajahetkest, kus Jeesus enne seisis, esimese trompetitsükli lõpus. Esimese tsükli kuues trompet asub teise tsükli kuuenda trompeti vastasküljel. Nii näeb Jeesust mõlema tsükli kuuenda trompeti juures seismas Johannes.

See osa meie testamendist näitab, et tõepoolest on kõik need asjad tehtud Jumala juhtimisel – nii kõrvaldataks takistused, et Tema valgus paistaks ja et igaühel oleks võimalus saada huvi Tema päästeplaani igavese lepingu vastu. Teise tunnistaja ajajoon ei ole seega enam vaikuse periood taevas: see on periood, mil inimesed saavad taas kuulda Jumala Sõna hoiatusi ja olla poogitud lepingusse kui pääste pärijad, ilma et Seitsmenda Päeva Adventkogudus oleks takistuseks.

Trompetite helid

Ja seitse inglit, kellel oli seitse pasunat valmistasid end helisema. (Ilmutuse 8: 6)

Oleme möödas kohast, kus Jeesus praegu seisab, kui Tema vannet andev hääl katkestas vaikuse. Kuid ülaltoodud tekst paneb meid mõistma, et ettevalmistusteks on veel aega, enne kui trompetid hakkavad oma selgeid hoiatushelisid tegema. See kujutab endast teise tunnistaja ettekuulutusperioodi algusosa, kuni teine ​​veebisait oli valmis ja selle trompetitsükli trompetid hakkasid kõlama. Selle aja jooksul kogunesid mängijad maailmaareenil, häälestasid pille ja harjutasid oma liine. Me kuulsime palju selliseid helisid ajal, mida arvasime olevat katk.

Jällegi on oluline mõista, et prohveteering võis täituda mitmel viisil, sest Jumal ei piira inimese tahet. Jeesus oleks tulnud esimese kuulutuse kohaselt, kui seitsmenda päeva adventkogudus oleks olnud ustav. Esimese tunnistaja ajal oli ka ettevalmistusperiood ja see tõlgendus kehtib endiselt esmakordse kuulutamise kontekstis. Selle stsenaariumi kohaselt oleks esimene trompetitsükkel muutunud valjuks tänu sellele, et oleks olnud rohkem hääli, mis kuulutaksid Kristuse tulekut, ja rohkem agitatsiooni maailma sündmuste osas. Kuna oleme aga teises ajakuulutuses, omandab seitsmenda pitseri ettekuulutus uue ja sügavama tähenduse, hõlmates mõlemat ajakuulutust.

Kes saab öelda, et pärast seda kinnitust pole meid juhatanud Jumal rohkem aega paluma! Iga samm sellel teel tehti lihtsalt Tema eeskuju järgides ja alles palju hiljem nägime neid harmooniaid, mis põhinevad tõsiasjal, et see oli tõepoolest Jumala tahe! Kui näeme elavate kohtuotsuse iga osa viidatud mitte nii, nagu me seda algselt ootasime, vaid nii, nagu me sellest lõpuks aru saime, täiuslikus, otsekoheses järjestuses, sunnib meid ülistama oma Jumalat, kes üksi teab lõppu algusest peale! Me võime turvaliselt usaldada Tema juhtivat kätt, olenemata sellest, mida hetkepimeduses näib.

Teist korda väljakuulutamine tabas maailma koos avamisega WhiteCloudFarm.org veebisait ja avaldamine Esimene artikkel Euroopa Philadelphia ohverdamine sari 22. novembril 2016. Juhuslikult (jumaliku määrusega) algas ka praegune trompetitsükkel ärevate sündmustega. tulekahjud Karmeli mäel Iisraelis ja mujal. Seetõttu oleme seda sageli nimetanud valjuhäälseks trompetitsükliks, sest see sai alguse murettekitavatest sündmustest, mis hakkasid inimesi äratama, samas kui esimest korda taevase vaikuse ajal kuulutatud trompetitsüklit ei kuuldud häiresignaalina, kuigi sündmusi nähti. Kuid nüüd, märgid taevas on hakanud mängima ajal iga trompeti osana Jumala volituse allkiri tunnistama, et vaikus on tõepoolest möödas! "Esimene ingel kõlas" ja ülejäänu muutub kiiresti ajalooks.

Ja nüüd ma olen teile öelnud, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, siis te usuksite. (Johannese 14:29)

Neljanda Ingli sõnum on ennustusliikumine. See on kahe tunnistaja ennustus. Alustasime teatud ootustest, juurdunud traditsioonilistest uskumustest ja lapselikust eeldusest, et paljud usuvad, kui näevad hämmastavaid asju, mida Jumal on teinud. Rännakul juhatas Jumal meid ja kuigi kogesime vahel palju viivitusi ja ebakindlust, oleme tagasi vaadates aukartusega selle ees, mida Jumal on teinud! See on tõesti jumaliku juhtimise märk, et asjad, mida me aastaid tagasi kirjutasime, mis tundusid muutuvate olude tõttu aegunud olevat, on tulnud tagasi suurema selguse ja tõega, kui oleksime eales oodanud, veel vähem planeeritud!

Jumal ei juhi oma lapsi kunagi teisiti, kui nad otsustaksid olla juhitud, kui nad näeksid algusest peale lõppu ja tajuksid selle eesmärgi hiilgust, mida nad Tema kaastöölistena täidavad. {DA 224.5}

Nii on ka selle testamendiga. Alates ajast, kui esimene päästetõotus anti Aadamale ja Eevale, on iga põlvkonna kogemuste ja arusaamade kohaselt heidetud üha rohkem valgust igavesele lepingule. Kui vähe oleme märganud selle eesmärgi hiilgust, mida Jumal on lubanud oma lastel täita seoses Tema päästmise testamendiga! See on nende hinnaline aare ja nüüd on see jõudmas viimasesse faasi, enne kui selle õnnistus realiseerub, kuna oleme lõpuks ühendatud oma Issanda, meie Päästja ja Looja füüsilises ligiolus. Kuid isegi taevas avastame Jumala armastuse testamendis alati uut ilu, kuna see on ammendamatu auhiilguse allikas.

Kuigi suured ja andekad autorid [need, kes olid enne meid] oleme teinud teatavaks imelisi tõdesid ja toonud inimestele rohkem valgust, leiame veel meie päevil [ja leidsin] uusi ideid ja rohkelt valdkondi, kus töötada, sest päästmise teema on ammendamatu. Töö on kulgenud sajandist sajandisse, tuues esile Kristuse elu ja iseloomu ning Jumala armastuse, mis väljendub lepitusohvris. Lunastuse teema rakendab lunastatute meelt läbi igaviku. Päästmisplaanis ilmnevad uued ja rikkalikud arengud läbi igaveste ajastute. {1SM 403.2}

aasta järgmine jaotis, leiate kirjelduse rikkalikust pärandist, mille Taevaisa on meile kinkinud ja mille me selle testamendiga pärijatele pärandame. See on pärand nagu ükski teine, sest neid aardeid ei saa ükski ööliblikas ega rooste rikkuda; see on igavese testament.